.. mis ma oskan öelda ... ei ole seda veel isegi proovinud ja ... KOOLON Kooloni puhul tuleb tähele panna juhtumeid, kus temaga eraldatakse tunde ja minuteid või näidatakse suhet. Ajamärgina kirjutatakse koolon mõlemalt poolt kokku: 16:19, 8:15:15, jagamis ja suhtemärgina aga mõlemalt poot lahku: 25 : 5 = 5, mängu seis oli 96 : 98, omadussõna käändub aldis : alti. Autori nime ja aastaarvuga tekstiviites kirjutatakse koolon kokku aastaarvuga, tühik on kooloni järel: Vare 1998: 108-107. NUMBRID Eesti keeles ei rühmitata kuni neljakohalisi arve, ka ei sobi meil rühmitusmärgiks inglispärane punkt, nagu 6.458, või Ameerikale omane kome 6,458. Alates viiekohalistest arvudest rühmitatakse numbreid tagantpoolt ettepoole kolmekaupa ja rühmitusmärk on tühik: 18 650; 14 300 000 Telefoni- ja faksinumbrite kirjutamine algab plussmärgiga, mis
teaduslikust suhtumisest. (EKBL 1975: 272) 9 VIITAMINE Kõige enam kasutatakse kaht järgmist viitamissüsteemi. Viitamine autori nime ja aastaarvuga: viide esitab autori nime (autorita allika korral pealkirja lühend või esimene sõna), allika ilmumisaasta ja viidatava lehekülje numbri. See viitamissüsteem on kõige enam levinud. Joonealune viitamine: tekstiviites on number, mis juhib sama numbriga tekstiviite juurde joone all. Sama allika korduval järjestikusel viitamisel märgitakse joonealuse tekstiviitena ,,Sama" ja viidatava lehekülje number. Õpilastöös on soovitatav kasutada esimest viitamissüsteemi, seepärast käsitleb käesolev juhend vaid seda. Viide paigutatakse tsitaadi või refereeringu järele sulgudesse. Viide koosneb üldjuhul - autori(te) nime(de)st, - allika ilmumisaastat,
(Smeltzer jt 2004: 24). Autori, toimetaja või koostaja puudumisel kirjutatakse kirjandusallika nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti, ilmumisaasta, koolon ja leheküljenumbrid. Näide 21: (Õenduse ja ... 2000: 4-6) 30 Näide 18: Õendusala arengukava 2002-2015. EV Sotsiaalministeerium. Tallinn. Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. Kui on tegemist ühe autori, toimetaja või organisatsiooni poolt mitme samal aastal ilmunud tööga, siis tekstiviites, nii nagu kirjandusallikate loetelus (vt apt 3.8.10. näide 16) eristatakse need tähtedega. Näide 22: (Alas 2001a: 56-61) (Alas 2001b: 32-42) Õigusaktile viitamisel kirjutada akti nimetus (nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti), ilmumisaasta, koolon ja paragrahvi number. Näide 23: (Tervishoiuteenuste korraldamise... 2001: § 284). Ühe või mitme allika põhjal mitmest lausest koosneva refereeritud teksti lõigule viitamine.
ja selle järgi lühend eestikeelsena ,,jt". (olenemata sellest, mis keeles kirjandusloetelu on koostatud). Näide 19: (Smeltzer jt. 2004: 24). Autori, toimetaja või koostaja puudumisel kirjutatakse kirjandusallika nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti, ilmumisaasta, koolon leheküljenumbrid. Näide 20: (Õenduse ja ... 2000: 4-6) Kui on tegemist ühe autori, toimetaja või organisatsiooni poolt mitme samal aastal ilmunud tööga, siis tekstiviites nii nagu kirjandusallikate loetelus (vt apt. 4.8.9. näide 15) eristatakse need tähtedega. Näide 21: (Alas 2001a: 56-61) (Maailma Tervishoiu...2000a: 2-3) Õigusaktile viitamisel kirjutada akti nimetus (nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti), ilmumisaasta, koolon ja paragrahvi number. Näide 22: (Tervishoiuteenuste korraldamise... 2001: § 284). Ühe või mitme allika põhjal mitmest lausest koosneva refereeritud teksti lõigule viitamine.
annaabi.ee 
