Lauliku võimekust hinnatakse selle järgi, kui oskuslikut ta viimlistleb oma esituse detaile. Oskus luua seda teksti. Tüübi nimetamisel kasutatakse laulu teemat. Etnopoeetika- missugused arengus on teksis, kuida kohalikes oludes see tekst luuakse. Inimesel on lugu, mentaalne tekst, ta teab seda lugu, aga ta jutustab seda antud kontekstist lähtuvalt ( kuidas ja milline on kuulajaskond ja keskkond) ja sealt hakkavad eristuma teksti tasandid. Milline on esituslik tasand ja milline on tekstitasand. Tuleb analüüsida teadvust. Tüpoloogilise uurimise kontekst Rahvaluule liik Tüüpide arv ( temaatilise Variantide arv liigituse järgi) Regilaul Ligi 3 00 Ligi 200 000 Lüürilises, argipäeva, pulma Muinasjutt Ligi 350-400 Ligi 2 500
Kõik jutud ei jälgi teema-reema tüüpi. Õpetamiseks tuleb võtta ilus hea nt ahelseose näide. Kõnetaju loeng 5 · eelneb kõneloomele · raske kontrollida · eeldused kõnetajuks on... · sensoorne tasand- foneemikuulmine- alateadlik häälikuformantide äratundmine aju poolt, oimusagar Wernicke piirkond. · pertseptiivne tasand · mõttetasand -tekstitasand. Pertseptiivne tasand I: sõnade äratundmine > tähenduse mõistmine · sõna/süntagma ui foneetilise üksuse äratundmine mingis vanuses ei tohi küsida, et mida sõna tähendab. Pertseptiivne tasand II: Lause mõistmine (äratundmine > tähendus) Analüüsi liigid: suktsessiivne: Lausekonstruktsioonid väljendavad eri laadi suhteid: ühed sündmuste kommunikatsiooni, teised suhete (võrdlus) kommunikatsiooni. Lause mõistmist mõjutab · suuline või kirjalik esitlus
• enamlevinud lausemallid ja grammatilised vormid ning tuttav sõnavara; • operatiivmälu mahule vastav lausepikkus (õpiraskustega lastel 5-6 sõna); • sõnaühendisse kuuluvate sõnade paigutamine kõrvuti ja hoidumine vasakule hargnevatest konstruktsioonidest; • suulise kõne ilmekus; • fraasi sisu ja lapse teadmiste vastavus. Kui aga lause osutub ikkagi arusaamatuks, jääb üle abistada last muuteoperatsioonide sooritamisel. Tekstitasand: Sidusa teksti mõistmisel avaldub mõtteotsing eriti selgelt. Seda otsingut tajub muuseas iga täiskasvanud kuulaja või lugeja ka ise. Praktiliselt igat lauset tajudes püstitab inimene teadlikult või ebateadlikult küsimuse Mida see lause kinnitab? ja/või Mida see lause võimaldab oletada? Vastamiseks on vaja lausete tähendused ühendada. Seejuures ei ole tegemist mõtete mehaanilise liitmisega, vaid protsessi võib võrrelda sõnade seostamisega lauset tajudes
annaabi.ee 
