Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2001. Kask, Arnold. Eesti murded ja kirjakeel. Eesti NSV TA Emakeele Seltsi toimetised 16. Viikberg, Jüri. Eesti murdeplaat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003. Tallinn: Valgus, 1984. Eesti murrete sõnaraamat IIV (a laulurästas). Eesti Keele Instituut. Tallinn, Veebis 19942008. Eesti murded http://www.eki.ee/murded/ Akadeemiline tekstisari "Eesti murded" IVIII (19612002). Võrukeelne Vikipeedia http://fiu-vro.wikipedia.org Vaatmiku on teinud Eesti Kirjandusmuuseum, Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts. Tekst: Jüri Viikberg. Vormistus: Margus Nõmm, TÜ multimeediatalitus 2008.
sotsiolingvistika uurimisseisu analüüsialaks. Järgnevalt on iseloomustatud eesti dialektoloogiat eelkõige kui ajalooliste eesti kohamurrete uurimist. Kuid ajalooliste eesti murrete uurimiseski on toimunud murrang. Peale uurimisobjekti eespool mainitud vältimatu muutuse on selleks olnud mitmeid positiivseid eeldusi. Kõigepealt eesti murrete kirjeldamine on jõudnud uude seisu. Näiteks hiljaaegu trükist tulnud saarte murdetekstide köitega jõudis lõpule eesti murrete akadeemiline tekstisari. See, et kõikide eesti murrete kohta on saadaval autentsed tekstid koos põhjalike eessõnadega murrete häälikuliste ja morfoloogiliste erijoonte kohta, teeb võimalikuks uued üldistavad käsitlused eesti murrete kohta. Üheks näiteks sellest on läbi ajaloo esimesed eesti murrete kohta üldist teavet jagavad laserplaat ,,Eesti murdeplaat" (Viikberg 2002) ja murrete kõrgkooliõpik (Pajusalu jt 2002). Elektrooniline andmetöötlus on saanud murrangu teiseks taganttõukajaks.
tegelased. Need kaks näidendit on omavahel seotud. Stalinismiaja proosa: Richard Roht ja Erni Krusten vanemad autorid. Kõige edukamad olid: Hans Leberecht ja Juhan Smuul. Hans Leberecht kirjutas oma tekstid vene keeles, kuid need tõlgiti eesti keelde ja pandi eesti kirjanduse hulka. ,,Valgus koordis" (1948(49)) - Sotsialismi esindusteoseid sellest perioodist. Juhan Smuul alustas luuletajana. Kui vaadata proosatekste 1950ndate algusest, siis oluline on tekstisari ,,Kirjad Sõgedate külast" (1955). Ilmusid ajakirjanduses Stalini elu ajal. Nõukogude kirjandus oli juba pehmenemist märgata inimene käitub inimese moodi, mitte poliitilise marionetina. Omamoodi esinduteosed on ka: Aadu Hint ,,Tuuline rand I-IV" (1951-66) rannaolustikuga seotud ühe perekonna lugu. Hindil õnnestus üle noatera, tänu sellele, et hakkas vanemast ajaloost pihta, mis eelnesid Nõukogude liidu tulemisele.
annaabi.ee 
