Reaalne ruum- teatrilava saab fiktiivseks ruumiks Reaalne aeg- etenduse kestus fiktiivses ajas, millel on oma sisemine loogika Teatriarheoloogia- ajalooliselt detailitäpsed lavastused Misanstseen- näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis Uus näitekirjandus- elulise tõe otsimine, inimhinge lahkamine, siseelu kujutamine Loomenõukogu- nõuandev kogu teatri kunstilise taseme ja suundade osas. Kinnitavad lavastatavad tekstid. Kirjandustuba- tekstide valik, töö tekstidega, tekstiraamatud, kavalehed, pressitekstid jms Turundus- ja müügiosakond- reklaam, töö pressiga, mängukava, piletite müük, publikuteenindus Tegelane- fiktsionaalne, väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud näidendi või lavastuse tegevus Tegelaskonseptsioonid- põhimõtted, mille alusel tegelane on loodud: mask, ampluaa, tüüp, karakter Paralingvistika- hääletämber, kõnetempo, pausid, rütm,
Nituse teine osa tutvustab raadioringhlingu tegevust aastatel 1944-2006. Eksponeeritud on mitmesugused reportermagnetofonid, mikrofonid, stuudiote ja saatejaamade seadmed. Taasloodud foonikas on vimalik kuulata magnetlindile salvestatud muusikat ja snalisi saateid. Fotostendid tutvustavad tollaseid raadiotegijaid ja eksponeeritud raadiovastuvtjad raadiotehase Punane RET tegevust. Nituse tele-osas nitab 130 fotost koosnev pildimaterjal hetki Eesti Televisiooni poolsajandist. Tekstiraamatud, milles on teleajaloo iga kmnendi kohta paar leheklge, lisavad teavet nii ETV kui ka erakanalite ajaloost. Eksponeeritud televiisorid annavad levaate telerivaatamise ajaloost Eestis. Insener Mati Themaa ehitatud-korrastatud seadmete abil on nitusel vimalik nha Nipkowi kettaga televiisori 30 realist telepilti (1937. a oli sellised ligikaudu 50) ja 1955. aastal toodetud postkaardi suuruse ekraaniga televiisori KVN-49 vesiluubiga suurendatud telepilti. 1999
4) Sündmuse väärtustamine kaasajal ning hilisemad kommentaarid (teatrikaanoni kujunemine; populaarse teatri alaesindatus teatrilugudes) 5) Ajaloo narratiivsus ja retoorilised võtted. Teatriajaloo allikad 1) Vahetud ehk objektkeeles: teatrihoone; mängupaik; lava; lavatehnika; kostüümid; dekoratsioonide osad; rekvisiidid; maskid; reziiraamat; suflööriraamat; lavamakett; tehnilised joonised; aktid, lepingud ; teatrikavad; tekstiraamatud, näidendid; noodid. 2) Vahendatud ehk metakeeles: etenduste kirjeldused; rollikirjeldused; protokollid; aastaraamatud; almanahhid; arvustused; teatriajakirjad; kirjad; päevikud, memuaarid; biograafiad; anekdoodid; teatriromaanid; pamfletid; teoreetilised kirjutised; plakatid; filmid ja videod; lavakujunduse pildid; kostüümide ja kujunduse eskiisid 2. Teatritegevus Eestimaal kuni 18. sajandini. Teatrielemendid on tuntavad folklooris: vanemad laulumängud ja etendusmängud
Eesti lavastajad I kutseline lavastaja oli K. Menning (Vanemuine). Moodsale lavastajateatrile pani aluse V. Panso. Eestis paneb lavastaja end autori kohale, leiab oma originaalsed tõlgendused ka klassikas ja teostab need. Kaasaegne repertuaariteater Eestis: · Loomenõukogu annab kogu teatrile kunstilise taseme ja suundade osas nõu, kinnitab lavastatavaid tekste, kiiranalüüs pärast kontrolletendust. · Kirjandustuba valib tekstid ja töötab nendega, tekstiraamatud, kavalehed, pressitekstid jms · Turundus- ja müügiosakond reklaam, töö pressiga, mängukava, piletimüük, publikuteenindus. · Trupijuht vastutav administratiivtöötaja, kes koostab tööplaani (proovigraafik, üritused, etendused) + mängukava. Lavastuse väljatoomiseks töötavad · Kunstnik, kostüümikunstnik, muusikaline kujundaja, helilooja, koreograaf, videokunstnik · Näitlejad
annaabi.ee 
