Padrik jt, 2013), millega hinnati hääldamist, morfoloogiat, sõnavara, sõnamoodustusoskust, süntaksit. Saadud tulemusi võrreldi 6-a. laste testinormidega (Vt lisa 7). Hääldamise ja kõnemotoorika uurimiseks kasutasin Udrase (2009) ja Kase (2005) uurimustes kasutatud ülesandeid. Järeltestis ei hinnatud hääldamist, morfoloogiat, sõnavara, sõnamoodustusoskust ega süntaksit. Kasutatud kõnetesti tulemusi võrreldi 6-a. laste testinormidega. Kompleksele kõneuuringule järgnes tekstiloomeoskuste arendamise periood (lapse vanus 8,2). Uuringu ja õpetamise perioodi vaheline aeg venis lapse sagedaste haiguste tõttu. Käesolevas töös kasutati enne ja pärast intensiivset arendamisperioodi tekstiloomeoskuse taseme uurimiseks vahendamata ja vahendatud jutustust pildiseeria toel (vt lisa 1). Jutustamisaineseks olid mõlemas testis viiest pildist koosnevad pildiseeriad „Lumememme lugu“, „Vanatädi lugu“ (vahendatud jutustused) ning
semantiliste väljade kujundamine ning paradigmaatiliste ja süntagmaatiliste seoste loomine sõnade vahel, sõnaühendite moodustamine ja lauseloome, muuteoperatsioonide rakendamine, sh parandusmehhanismide kasutamine. d. Kõnefunktsioonide kujundamine: teabe küsimine ja edastamine, oma ja teiste tegevuse planeerimine ja reguleerimine, kõne kasutamine tunnetustegevuses. e. Tekstiloomeoskuste kujundamine: teema ja peamõtte teadvustamine, teabe valik ja järjestamine, kavatsuse keeleline realiseerimine (sõnavalik, lauseloome, lausete seostamine, uue teabe esiletõstmine), enesekontroll ja teksti parandaminetäiustamine. f. Suhtlusoskuste kujundamine: suhtlemise alustamine ja jätkamine, suhtlemise strateegiate ja taktika valdamine, rollisuhtluse teadvustamine, ütluste
Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutub lapse juhtivaks psüühiliseks protsessiks mälu, areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine ning hak-
annaabi.ee 
