Kirjaliku ja suulise keelekasutuse eripära. Teksti keeleline toimetamine: sõnastus- ja lausestusvigade parandamine. Keeleteadmiste rakendamine töös tekstidega. Keelekujundite kasutamine tekstiloomel: konteksti sobivad ja sobimatud kujundid. Tarbetekstide koostamine ja vormistamine: elulookirjeldus, seletuskiri, avaldus, taotlus. Õigekeelsus ja keelehoole Õigekeelsus ja keelehoole väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja Üldteemad maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult, Keeleuuendus
Kati aitas vanatädil raske poekoti koju viia. Mati aga jäi lumememme lõpuni ehitama. Tal oli hea meel, et vanatädi väga haiget ei saanud. Lisa 3. Katse käik Tekstiloomeoskuse õpetamine 54 Uuritakse laste sidusteksti loome oskusi verbaalse teksti ning pildiseeria abil. Tekstiloomet uuritakse ümberjutustuse ja vahendamata jutustuse alusel. Vahendatud tekstiloomel kasutatakse pildiseeriana alati Lumememmelugu ja Vanatädilugu. Sellele lisaks jutustab uurija vastava jutu. Selle jutu jutustab laps ümber, toetudes pildiseeriale. Ühtlasi on see lugu mudeliks järgmisele, iseseisvale jutustusele. Vahendatud tekstiloome uurimisel esitati tekstid lapsele enne pildiseeria järjestamist.Vahendamata jutustuse uurimiseks kasutatakse Pallilugu ja Tuvilugu, mille pildiseeria alusel laps jutustab ise. 1. Ümberjutustus 1.1. Ütle: „MUL ON KAASAS TOREDAD PILDID
Suuline kõne on kõneloome programmi otsene väljund (jätame kõrvale võimaluse, et inimene mõtleks teksti sisu varem läbi). Kirjaliku kõne puhul on aga programmeerimise tasandeid enam: pärast mõtte formuleerimist suulises plaanis tuleb see sisekõne abil kohandada kirjaliku kõne nõuetele. Seega teksti suulist ja kirjalikku esitust vahendab sisekõne. Kui nimetatud etapp jääb ära, ongi tegemist lihtsalt suulise teksti kirjaliku realiseerimisega. Kirjalikul tekstiloomel on suulisega võrreldes ka üks eelis — järeltöö võimalus. Kirjalik tekst on kõne materialiseeritud vorm. Kirjutatut on võimalik täiendada ja parandada. Järeltöö võimaldab teadlikustada tekstiloome operatsioone ja ühtlasi mõjutada selle kaudu ka suulist tekstiloomet. Kõne vormid. Sõltuvalt avaldumisvormist eristatakse suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Kirjalik kõne on seejuures teisene ning seda kasutavad ainult arenenud ühiskonnad
annaabi.ee 
