Külmkapid 0,05 0,15 0,4 Pesumasinad 0,07 0,3 0,7 A. Adamson, J. Ant, M. Mihkelson, S. Valdmaa, E. Värä. Lähiajalugu. Argo, 2000, lk 130. KÜSIMUSED: 2.1. Võrrelge tekstikatket ja tabelit. Kumb allikas kirjeldab olukorda tõepärasemalt? Millele tuginedes teete niisuguse järelduse? (2 p) 2p ............................................................................................................................................... 4 ............................................................................
ajastut ja inimesi ka läbi lihtsa inimese. Suured narratiivid on seotud mnemoomikaga. Lugusid kantakse edasi suuliselt, üles kirjutama hakatakse neid siis, kui tekib hirm, et orgaaniline mälu seda enam ei suuda. Lugusid räägitakse edasi põlvest põlve, sellistel lugudel on pedagoogiline funktsioon. Suurte narratiividega antakse edasi inimlikke väärtusi ning ühiskonna- ja kultuuriväärtusi. 2. Analüüsige tekstikatket Carlo Ginzburgi raamatust ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm" (ptk 15, lk 7880), mille leiate allpool eksamisse kopeerituna. Andke sellele ülevaatlik raamistus, tuginedes loengutes rakendatud kultuurilooliste tekstide analüüsi meetoditele. Käsitlege antud tekstikatke tausta, sisu ja esitust paigutage see kultuuriloolisse konteksti. Püüdke oma arutluses seostada kursuse käigus vaadeldud erinevaid teoseid (loetud uurimusi ja teataval määral ka vaadatud filme).
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |3 Järgnevalt seisame kahe küsimuse ees: millised on suulise ja kirjaliku keele kesksed erinevused ja millest need erinevused tulevad? Suulise ja kirjaliku keele põhierinevused Mille poolest suuline ja kirjalik keel erinevad ja mille poolest nad sarnanevad? Alustame sama näitega, mida olen kasutanud allkeelte kursuses (vt ka Hennoste, Pajusalu 2013: 5160). Vaatame kahte kirjanik Mihkel Muti tekstikatket. Esimene neist on katkend kirjalikust tekstist, mille Mutt avaldas kirjandusajakirjas Looming (näide 1:1). Teine on suuline tekst sellisel kujul, nagu ta seda rääkis kohtumisel noorte kirjanikega Tartus (näide 1:2). Kirjalik tekst oli sel ajal juba kirjutatud, aga mitte veel avaldatud. (1:1) Kirjalik tekst /.../ Ent lisaks etendamisele ning läbielamisele leidub elus ka nukuteatrit. Kujutlegem stseeni tänaval, kus kohtuvad lapsevankrit lükkav naine ja tema põgus meestuttav
I. Beglov. Välispoliitiline propaganda. 1985, lk. 41. USA kaasaegne poliitika, sealhulgas nii sõjaalane kui ka ideoloogiline, paistab silma ... panuse tegemisega sõjalisele jõule, globalismiga, pretendeerimisega maailma valitsemisele. Nii oli see Trumani ajal, nii jäi see järgmiste presidentide aegu, nii on see ka praegu. Kedley, Ch., Wittkopf, E. American Foreign Policy. 1980, lk. 426. a) Kõik kolm tekstikatket on ajaloolised, kuid kas nendes toodud seisukohtadega võiks nõustuda ka praegu? b) Kuivõrd võiks neid mõtteid seostada praeguse Eesti Vabariigi NATO liikmeks saamisega? 30. Vaata juuresolevaid Taani karikaturist H. Bidstrupi 20. sajandi teisest poolest pärit karikatuure ning vasta küsimustele. A 25 B a) Milliseid ühiskondlikke ilminguid on karikaturist nende piltidega sinu arvates kujuta-nud?
annaabi.ee 
