põhjas, hõredaim mägiosariikides. 1965. a. algul oli USA-s 86,3milj. autot sealhulgas 71,9 milj. sõiduautot. Kiiresti areneb torujuhetransport. 1962. a. oli naftajuhtmeid 350 000 km. USA kaart 5 TEKSTIILITÖÖSTUS 6 Tekstiilitööstuse ettevõtteid on peaaegu kõikides maailma riikides. Kreenholmi Manufaktuur Narvas on jätkuvalt üks Euroopa suurimaid tekstiilivabrikuid. Suurima tootmismahu on saavutanud suure siseturuga Aasia riigid Hiina ja India. Selle majandusharu kasv on praegu kõige kiirem arengumaades. Maailma suurimad tekstiilitoodete eksportijad on Hiina, Lõuna- Korea, Taiwan ja USA. Kuid ka arenenud ja kalli tööjõuga lääneriikides pole tekstiilitööstus päris hääbunud. Euroopa Liidu riigid ekspordivad kokku ligikaudu samapalju kui Hiina, kuna tekstiilitöötust on võimalik automatiseerida, millega tööjõu vajadus väheneb. Teiseks
tootearenduses Allhankijate paiknemine:1)Palju, geograafiline lähedus pole oluline 2)Palju, samas piirkonnas Oluline:1)Suur käive, ~2milj. autot aastas 2)Turundus ja tootearendus Kergetööstus. Moe muutus on peamine tegur mis mõjutab tekstiili- ja rõivatööstuse toodangu ostsmist ja õhutab inimesi üha enam tarbima. Suurimad tekstiilitoodete eksportijad on Hiina, Lõuna-Korea, Taiwan ja Usa. Euroopas on 1 suurimaid tekstiilivabrikuid Kreenholmi Manufaktuur Narvas. Rõivatööstuses on suurim hõive Hiinas (1.6milj töötajat), Usa-s(770 000), Venemaal ja Jaapanis. Aasias on veel Indoneesia, Tai, Filipiinid, Lõuna-Korea, Hongkong (ehk uustööstusmaad). Arengumaade endi siseturg on suur, aga väikese ostuvõimega tootmine orienteeritud ekspordile ja allhangetele. Kergetööstustoodangu turustamine olulisemad tekstiilikorporatsioonid on nt Burlington Mills(USA), Toray(Jaapan), Coats Viyella(UK)
Nende arv UKs alates aastast 1803 muutus suuremaks u 80 korda aastaks 1857. Paigutus Tekstiilitööstuse paigutust mõjutavad tegurid: Odava tööjõu paigutus. (Palju lihtsat massilist tootmist) Tarbijate lähedus, et transpordikulud võimalikult väikesed oleksid Tooraine lähedus, et selle transport odavam oleks. Tekstiilitööstuse ettevõtteid on peaaegu kõikides maailma riikides. Kreenholmi Manufaktuur Narvas on jätkuvalt üks Euroopa suurimaid tekstiilivabrikuid. Suurima tootmismahu on saavutanud suure siseturuga Aasia riigid Hiina ja India.Selle majandusharu kasv on kõige kiirem arengumaades. Kuid ka arenenud ja kalli tööjõuga riikides pole tekstiilitööstus päris hääbunud. Tööjõukulu Diagramm 1 tööjõukulu maailmas US dollarites 40 US $ tunnis 20 0
Kõik alustasid ja lõpetasid töö samal ajal. Aurmasinad olid kulukad. Masinad tõid kaasa suurema tööjaotuse. Tootlikus tõusis, kui kõik töötasid omal kohal perfektselt. Kapitali puudus Esimestes vabrikutes töötas umbes 20 inimest. Tehnoloogia arenguga paisusid ka ettevõtted. Otsustati suuremate masinate kasuks, sest nendega tuli odavamalt välja. Ka vabrikuhooned nõudsid ehitamist ja parandamist, ka sinna kulus raha (tuli võtta laenu). Tekstiilivabrikuid oli odavam pidada kui nt kaevandada, sest nende seadmed olid kallimad. Aktsiaseltsid Hakati looma seltse, et koondada eraisikute sääste. Vabrikutootmist hakati pidama investeerimisvõimaluseks. Enam polnud teada, kellele see firma kuulub. Pandi alus anonüümsele kapitaliühiskonnale. Mida enam vabrikud kasvasid, seda vähem juhtisid neid nende omanikud. Palgati vabrikudirektorid. Toodangu turustamine
Üle 60% talurahvast olid moonakad, sulased, teenijad ja kehvikud. Tööstus XIX sajandi lõpul arenes ka Eestis tööstus jõudsalt. Alguse sai see tekstiilitööstusest. 1857 avati Kreenholmi Puuvillamanufaktuur, mis oli Venemaa üks suurimaid ning milles oli tasemel inglise sisseseade. Tooraine toodi Egiptusest ja Kesk-Aasiast ning Ameerikast. Valmis lõng saadeti Moskva lähistele tekstiilitööstusesse, kus töödeldi ümber sitsiks. Laiendati ka varasemaid tekstiilivabrikuid Sindis ja Kärdlas. Tallinnas alustas tegevust Balti Puuvillamanufaktuur. Kreenholmis töötas 5000 töölist ning sealsed streigid olid esimesed ning võimsaimad tervel Venemaal. Masina- ja metallitööstus Sajandivahetusel võttis Tallinn Narvalt üle esimese tööstuslinna koha. Suuremad ettevõtted olid: · elektrimasinate tehas "Volta" · vagunitehas "Dvigatel" · metallitehas "Franz Krull" · "Wiegandi masinatehas"
annaabi.ee 
