( kõige kortsuvam kangas üldse, kannatab kõige suuremat temperatuuri – kuni +240’C) KANEP (CA) Tugev ,eriti vastupidav veega kokkupuutel. Kortsub. Väga raske pleegitada. Päikesevalguse taluvus väiksem kui linal, läige ei ole nii intensiivne. Jäigem kui lina. Raskemini puhastatav kui lina. DŽUUT (JU) Kiud on siidiläikelised ja valkjashallid. Looduslikult pruunikas. Kasvatatakse rohkem kui lina. Tekstiiliks ei kasutata praktiliselt üldse. Kangast raske puhastada. 100% biolagunev. Neutraliseerib maapinnast tulevat negatiivset energiat. Kiu omadused: väga tugev, seovad endaga vett jäädes ise kuivaks, niiskes kliimas laguneb kiiresti mikroobide mõjul, rabe, jäik, väikese venivusega, madala soojusjuhtivusega, õhku läbilaskev, ei kaota oma omadusi kõrgel temperatuuril, raske valgendada, värvimine vähendab hügroskoopsust. RAMJEE (RA) Pikemad kiud kui linal
koaguleerumiseks ehk denatureerumiseks. Esimest rakendatakse tihti valkude eraldamisel ja puhastamisel, teisega puutume kokku valkude termilisel töötlemisel (kanamuna keetmisel). Valkainete kasutamine Valkaineid ja neid sisaldavaid materjale kasutatakse esmajoones inimtoiduna ja loomasöödana. Valke sisaldavad materjalid on tihti tooraineks väga mitmesugustele tööstusharudele. Suure tähtsusega on näiteks loomsete kiudude villa ja siidi ümbertöötamine tekstiiliks, toornahkade parkimine parknahaks ja kasusnahkadeks, liha ja kalade ümbertöötamine konservideks, piima ümbertöötamine kohupiimaks, juustuks ja kaseiiniks, loomsetest jäätmetest, nagu kontidest, liimi ja zelatiini tootmine jne. 5 Kasutatud kirjandus Grandberg, Igor. 1979. Orgaaniline Keemia. Tallinn: Kirastus Valgus Männik, A. 1985. Biokeemia. Tallinn: Kirjastus Valgus Sarapuu, Tago. 2003. Bioloogia Gümnaasiumile. Tartu
Nii moodustub võrgusti, mis seotakse geotekstiiliks. Enamlevinud sidumismeetotiteks on kuum- või nõeltöötlemine. Geotekstiilide tootmisel nõeltöötlemisega surutakse kiududest saadud võrgustikust läbi palu orgalisi nõelu ja selle protsessi tuemusena seotakse kiud omavahel mehaaniliselt mistõttu on tal väga head veejuhtumisomadused. Kuumtöötlemisel kasutatakse kõrgeid temeratuure ja survet, et siduda kiudude matt tekstiiliks. 5. Geovõrgu ja geomembraani tootmise iseloomustus. Geovõrkude tootmine jaguneb: pressitud, kootud, keevitatud ja komposiitgeovõrkudeks. Põhiliseks Geovõrkude valmistamiselkasutatavateks polumeerideks on polüetüleen ja polüpropüleen. Pressitud geovõrgud toodetakse polümeeri lehest, mis töötlemisel käigus perforeeritakse ja seejärle venitatakse eri suundades, et parandada saadava võrgu füüsilisi omadusi. 6. Geosünteetidest toodetud toodete iseloomustus.
murda. Kolmemõõtmelised objektid nagu kotid, jalanõud võib täita kuju säilitamiseks paberi või polüesterkiududega. Pikad nahkobjektid tuleks hoiustada horisontaalselt, et nad oleksid ühtlaselt toetatud. Riietusesemed tuleb asetada mannekeenidele või vastavates mõõtmetes alustele. Raud ja vasklisandid tuleb nahast eemal hoida need hakkavad korrodeeeruma. 4. Tekstiilid Tekstiil on lõngast või selle valmistamiseks kasutatavast kiudainest toode. Tekstiiliks võib olla riie, mille all mõistetakse kangana valmistatud tekstiilmaterjali, või vilt. Vilt on villast, kiudainest või loomakarvadest valmistatud tihe materhal, mis saadakse kiudainet vees või aurus surve all hõõrudes. Päritolu järgi eristatakse looduslikke (taimsed-, loomased-, mineraalkiud) ja keemilisi kiude (tehis-, süntees-, anorgaanilised kiud). Muuseumides on tekstiilid kindlasti üheks kõige tundlikumateks objektideks.
annaabi.ee 
