Liidu Kaubandusministeeriumile. Viimase juurde loodud hulgikaubanduse peavalitsuse alluvuses hakkasid tööle : "Glavsahartorgi"(suhkru kaubandus) Eesti kontor "Glavtorgvino"(veini kaubandus) Eesti Kontor "Glavmjasotorgi"(lihasaaduste kaubandus) Eesti Kontor "Glavmaslotorgi"(või ja rasvainete kaubandus) Eesti Kontor "Glavrõbtorgi"(kalasaaduste kaubandus) Eesti Kontor "Glavtorgplodoovostsi"(puu- ja köögivilja kaubandus) Tallinna Baas "Glavtekstiltorgi"(tekstiilikaupade kaubandus) Eesti Vabariiklik Baas "Glavtorgodezda"(valmisriiete kaubandus) Eesti Vabariiklik Baas "Glavobuvtorgi"(jalatsite kaubandus) Eesti Vabariiklik Baas "Glavlesostroitorgi"(ehitusmaterjalide kaubandus) Eesti Kontor Hiljem toiduainete hulgikaubanduskontorid reorganiseeriti ja loodi Bakaalkaupade Hulgikaubanduse EV Kontor, mille kaudu toimus puu- ja aedviljakonservide, alkoholi, tubakatoodete ja kontsentraatide turustamine. 1945. aastaks suudeti taastada
investeeringutest kaks kolmandikku on läinud ainult kaheksasse arenguriiki. Kaubavahetusolud ja võimalused osaleda rahvusvahelistel turgudel on vähimarenenud maades viimase 25 aasta jooksul langenud ühtekokku 50%. Imporditariifid vähimarenenud maadest tööstusmaadesse on 30% kõrgemad ülemaailmsest keskmisest. Arengumaad kaotavad aastas üle 60 miljardi dollari põllumajandussubsiidiumide ning tööstusriikidesse tekstiilikaupade ekspordi barjääride tõttu. Hädavajalik on aruande kohaselt arengumaade toodete kohtlemine pariteetsetel alustel tööstusmaade toodetega liikumine Õiglane kaubandus. Ära tuleks keelata põllumajandustoodete dumping-eksport. Leitakse ka, et suurtes võlgades vaesed riigid vajavad kohe võlakergendust. Võlakergendus kõige halvemas olukorras riikidele läheks maksma 5,5-7,7 miljardit dollarit. Nenditakse ka, et erakapital läheb hädapiirkondadest mööda, eriti Aafrikast
38 2 Kaubavahetusolud ja võimalused osaleda rahvusvahelistel turgudel on vähimarenenud maades viimase 25 aasta jooksul langenud ühtekokku 50%. Imporditariifid vähimarenenud maadest tööstusmaadesse on 30% kõrgemad ülemaailmsest keskmisest. 3 Arengumaad kaotavad aastas üle 60 miljardi dollari põllumajandussubsiidiumide ning tööstusriikidesse tekstiilikaupade ekspordi barjääride tõttu. 4 Hädavajalik on aruande kohaselt arengumaade toodete kohtlemine pariteetsetel alustel tööstusmaade toodetega liikumine Õiglane kaubandus. 5 Ära tuleks keelata põllumajandustoodete dumping-eksport. 6 Leitakse ka, et suurtes võlgades vaesed riigid vajavad kohe võlakergendust. Võlakergendus kõige halvemas olukorras riikidele läheks maksma 5,5-7,7 miljardit
annaabi.ee 
