Suitsetada ei tohi. Umbsed ruumid on ebatervislikud. Õhuvahetuse parandamiseks peaks ööseks jätma lahti magamistoa ukse, samuti on soovitatav peale pesemist ja pesu kuivatamise ajal hoida lahti vannitoa uks. Allergiku korteris peab koristama iga päev kasutades selleks ja seejärel peab ruumid tuulutama. Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad. Samu sisustuse ja koristamise põhimõtteid peaks järgima ka koolis ja töökohtades. Korteri sisustus olgu minimaalsete tekstiilidega, sest need koguvad tolmu ja on raskesti puhastatavad. Voodipesu peab vahetama iga nädal. Patja tuleb pesta paari kuu järel. Pesu ja koristusvahendid olgu värvitud ja lõhnatud. Kulinaarse töötlemise viisidest peaks valima kas keetmise või hautamise. Menüüst peab välja jätma sageli allergiat põhjustavad toiduained, mis on igal allergikul erinevad. Kindlasti peab allergik tegelema kehakultuuriga, osaledes koolis võimlemistunnis
Sissejuhatus materjaliõpetusse Sissejuhatus Tekstiilid etendavad tänapäeva igapäevaelus nii olulist rolli, et igal inimesel oleks tarbijana vajalik midagi nende kohta lähemalt teada. Olulisemaks muutuvad teadmised tekstiilide kohta töötades paljudel ametikohtadel ja erialadel, mis on otseselt või kaudselt seotud tekstiilidega ja nendest valmistatud toodetega. Tekstiilitööstus on väga kompleksne. See on väga tihedalt seotud ja sõltub muuhulgas põllumajandusest (nt linakasvatus, lambakasvatus jm), metalli- ja mineraalide kaevandamisest, metsatööstusest, keemiatööstusest, kaubandusest. Kõik need valdkonnad vajavad spetsialiste, kelle töö tulemused suuremal või vähemal määral sõltuvad tekstiilide või tekstiiltoodete tundmisest.
materjalide kasutamine ning ruumide ornamentaalne lahendus moodustasid ühtse terviku. Ühtse kooskõla idee oli omane ka juugendlikule interjöörile, kus värv oli ruumis üks tähtsamaid komponente. Interjööris ja selle juurde kuuluvates esemetes oli kõige enam võimalik väljendada kunstide sünteesi, mis oli kooskõlas juba 1860. aastatel R. Wagneri poolt välja töötatud Gesamtkunstwerk’i ideedega. Heledavärvilise, valgusküllase, vähese kerge mööbliga, kergete tekstiilidega- (mustriline või ühevärviline puuvillane, linane, õhukesed kardinakangad) interjööri elemendid olid kavandatud ühtses kooskõlas. Heledatel seintel olev samavärviline stukkornament võis mõnikord üle libiseda lakke, põrandal kordas sama motiivi sinna laotatud vaiba muster. Ruumi jaotamiseks kasutati sirme. Ka mööbli marketrii või nikerdatud dekoor oli samasuguse mustriga. Et juugendlikus sisekujunduses püüti ära kasutada ka tööstuslikult toodetud materjalide – klaasi ja