kirjeldab seda mida teeb PS, kuid mitte seda kuidas see seda teeb. Iga tavaliselt eeldab mitme süsteemi käitumisvariandi olemasolu (sündmuste vool), millest üks on põhiline, ja teised alternatiivsed. Põhiline sündmuste vool määrab süsteemi toimingute järjestuse, mis on suunatud antud peamise tulemuse funktsiooni täitmisele. Alternatiivsed vood kirjeldavad süsteemi käitumist ainult eriolukordades, näiteks vigade korral. Sündmuste voogude kirjeldused võivad olla nii tekstiformaadis kui ka UML diagrammide abil, mida vaadetakse üle hiljem. Parim viis leidmiseks on üle vaadata, mida iga näitleja nõuab süsteemilt. Tuleb pidada meeles, et süsteem eksisteerib ainult kasutajate jaoks ning seda tuleb ehitada nende vajadustest lähtudes. Iga ´l peab olema nimi, mis vastab selle otstarbele. Nimi peab peegeldama seda, mida saavutatakse koostöös näitlejatega. diagrammidel see on märgitud ovaaliga. 2.4. Suhted
neid nii e-lugeri sarnaste seadmetena, kui õhku projitseeritud lehekülgedena. Esimene raamat, mis vaid digitaalsel kujul avaldati, oli Stephen King'i "Riding the Bullet". Elektrooniliste väljaannete sünniks loetakse aga 1971.aastal Michael S. Harti poolt algatatud Gutenbergi Projekti. Selle eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud ja muud väärt tekstid elektroonilisel kujul. 1971. aasta juulis avaldati esimene e-raamat lihtsas ASCII tekstiformaadis. Esimesed e-raamatud trükkis Hart vabatahtlike abiga lihtsalt arvutisse ümber. Seetõttu nimetati neid siis e-tekstideks, kuna oma olemuselt polnud nad midagi muud kui tavalised tekstifailid. Esimene teos, mille Hart e- raamatuna avaldas, oli Iseseisvusdeklaratsioon. 1989. aasta augustis avaldas Gutenbergi Projekt 10. e-raamatu "King James Bible". 1991. aastal trükkis Michael Hart sisse kaks raamatut "Alice Imedemaal" ja "Peeter Paan"
Esimene raamat, mis vaid digitaalsel kujul avaltati oli Stephen King'i ''Riding the Bullet''. Gutenbergi Projekt Elektrooniliste väljaannete sünniks loetakse aga 1971.aastal Michael S. Harti poolt algatatud Gutenbergi Projekti. Selle eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud ja muud väärt tekstid elektroonilisel kujul. 1971. aasta juulis avaldatati esimene e-raamat lihtsas ASCII tekstiformaadis. Esimesed e-raamatud trükkis Hart vabatahtlike abiga lihtsalt arvutisse ümber. Seetõttu nimetati neid siis e-tekstideks, kuna oma olemuselt polnud nad midagi muud kui tavalised tekstifailid. Esimene teos, mille Hart e-raamatuna avaldas, oli Iseseisvusdeklaratsioon. 1989. aastas augustis avaldas Gutenbergi Projekt 10nda e-raamatu ''King James Bible''. 1991. Aastal trükkis Michael Hart sisse kaks raamatut ''Alice Imedemaal'' ja ''Peeter Paan''.