inimese iseloomu kirjeldades. Lisaks säilib luule paberil, arhiividesse panduna, suure tõenäosusega palju kauem, kui elektrooniliselt säilitades. Elektri kadudes jääme ühe hetkega ilma suuremast osast tänapäeva maailmas tavapäraseks saanud masinatest, kuid paberile pandut saame lugeda ka ilma selleta! Värsiread püsivad enamasti ka siis, kui nende autor on juba ammu surnud. Need kanduvad edasi põlvest-põlve ning loomulikult muutuvad aja jooksul. Nii tekkivadki väga tihti muudetud luuletused, kus võib mõte jääda samaks kuid sõnad muutuda. Aga võib juhtuda ka vastupidine. Lausete ümberehitus ja mõne koma puudumine võib muuta luule algset tähendust täielikult! Kuid luule muutumises ja muutmises pole iseenesest midagi halba - see näitab, et tegu on pikaajaliselt säilivaga, mis ei saagi kunagi valmis!
Muutused arendavad ja üllatavad Kõik mis toimub meie ümber üllatab ja arendab meid mingil viisil. Me teeme kogusaeg igasugu otsuseid, mis vähemal või enamal määral muudab meie elu. Alati ei pruugi kõik valikud meile alguses meelepärased tunduda, aga hiljem nende üle mõteldes võime me neis paljugi kasuliku leida. Elu on juba kord nii seatud, et vahest tuleb ka valida kahe halva vahel. Muutused meie elus tekkivadki väga paljude valikute koosmõjul, ja need võivad meid vahest palju arendada ning tuua kaasa ka suuri üllatusi. Silmaringi laienemine on üks peamisi muutusi, mis inimest arendab. Teiste inimestega suheldes saame me alati teada midagi uut. Kõik ei pruugi alati teiste inimeste arvamusega nõus olla. Aga mingil määral muudab iga inimese mõtteviis meie senist mõtlemist. Seda enam võtame alti arvesse oma iidolite arvamust, olgu siis selleks ema, isa, õde või kes iganes. Me
proovida kätt mõnes Eesti seriaalis või filmis ning seejärel suunduda välismaale, kust saada näitlejaalaseid teadmisi juurde. Aga see pole alati nii, et inimene lahkub kodumaalt vabatahtlikult, mõnikord on ta selleks sunnitud. Üks näide sellest on näiteks sõja eest põgenemine. Sõja ajal kannatavad kannatavad kõige rohkem tsiviilisikud. Tekkib kaupade defitsiit, inflatsioon, inimesed jäävad oma kodudest ilma ning ümberringi näed kogu aeg surma. Sellistel ajal tekkivadki sõjapõgenikud, kes lähevad otsima paremat elukohta. Näiteks võin tuua esimest ja teist maailmasõda, mil inimesed massiliselt lahkusid oma kodukohtadeks. Alati ei pea olema sõda, et inimesed lahkuksid oma kodumaalt. Mõnedes Aafrika piirkondades on tekkinud slummid, kus on äärmiselt halvad elutingimused. Inimesed rändavalt pidevalt ning leiavad, et mujal lihtsalt ei leia paremaid elutingimusi. Ränne võib olla ka seotud sinu tööga
leida inimesi kes sind aitaks ja õpetaks, alati on olemas võimalus, kunagi ei tohi anda alla, tuleb olla optimistlik ja säilitada kaine mõistus. Sellised hetked teevad meid elus tundlikus nii emotsionaalselt, kui füüsiliselt, magamatus vähendab organismi kaitse võimet ning stress võtab külge kõik haigused mida pakkuda on. Selle kõrvalt mõjutavad sinu olemist ka emotsioonid, mis ei pruugi just kõige paremad olla, ning nii tekkivadki kriisi hetked, kus maailm ei tundu just eriti tore ja rõõmus. Sellisel hetkel on vaja võtta aeg maha. Just see on see, mis minu puhul toimib. Võtta aeg maha ja panna oma sihid paika, mida ma oma elus tahan, mida peab selleks tegema, ning võtma aega iseendale. Selle juures aitavad tihti lähedased, kes mind on toetanud läbi elu. Nendega vestlemine on kui hommikune äratav pesus käimine, see aitab emotsioonid kontrolli alla saada ning uuesti optimistlikuks saada
lõuna poolkeral kagust(kalduvad vasakule)- siit ka nimetus kirde ja kagu passaadid. Õhuringluse tõttu tekivad maapinnal ka teised suhteliselt põsivad tuuled. Sama moodi nagu pasaadid tekkivad ka-läänetuuled-30 laiuskraadidelt laskuvate õhuvoolude tõttu tekkib maapinna lähedale kõrg rõhkkond ning õhk liigub sealt nii tagasi ekvaatori poole (pasaadid) kui ka. Coriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled taas paremale ja nii tekkivadki lääne tuuled mis ka kujundavad meie ilma tuues eestisse sooja ja niisket rõhku. Pooluste õmber õhk jahtub ning laskuvad õhu voolud hakkavad liikuma ekvaatori suunas-paremale pöördudes tekkivad idatuuled. Lisaks suuri alasi hõlmavatele tuule süsteemidele tekkivad ka väiksemad kohalikku tähtsusega tuuled. Nende seas on purustavaid tormi tuuli ja karme lume tuiske aga ka vaikseid sooje tuule puhanguid. Tavaliselt on nendel tuultel oma nimi ja meteoroloogilistes käsiraamatutes
annaabi.ee 
