Kannatusel on põhjus, mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). Kannatusest on võimalik vabaneda selle põhjuste kaotamisega. Nii on võimalik saavutada täielik vabanemine ehk nirvaana. Selleks on olemas kaheksaosaline tee, mis hõlmab õige mõtte, kavatsuse, kõne, teo, elu , püüdluse, mõtluse ja keskendumise. Budismi eesmärk on jõuda nirvaanasse absoluutse rahu seisundi, mis asub väljaspool kannatust tekkitavat maailma. Budistid usuvad, et kui nad pole suutnud vabaneda maise elu köidikuist, sünnivad nad pärast praeguse keha surma aina uuesti teises kehas. Uus elu sõltub karmast, mis on elu vältel tehtud heade ja halbade tegude kogusumma. Budsimi neli põhipahet: kõigi kuue meele (sealhulgas ka mõtlemise) kaudu saadav nauding lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma väärusk teadmatus ehk rumalus Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina:
Aga kui ma vaatan sellele mandariinile ja tunnen seda vormi, analüüseerin, hinnan, tunnen seda vaimselt ja naudin. See on esteetiline nauding objekti tundmine, analüüsimine.. 20. Kuidas suhestuvad Santayana arvates kriitika ja esteetika? Ja mis eristab esteetilisi väärtusi eetilistest väärtustest? Santayana. 18.-19. saj esteetika on põhimõttelisellt puhas kriitika. Kuidas me saame looduse vaatlemisel tekkitavat rõõmu ja rahulolu seostada mõistega "kriitika"? Kui me ei naudi ja ei kogu tundmusi, siis me analüüsime objekti, hindame, mõedame läbi ja võrdleme mingi standarditega. Looduse ja kunsti on võimatu mõõta reeglite järgi, nad ise kegtestavad standardi ja ideaali, mille jäörgi juba kriitikud mõõdavad vähemaid saavutusi. Kriitika on kitsas (õhine ühele meie vaimu konstrueeritud otsustusele), siis esteetika on avar ja hõlmab kõik naudingud ja piinu
Uutšö pajatab industrialiseerimise ja kinnastumise tagajärgedest nende rahva ja looduse peal, nemad kohtlevad kõike nagu neil oleks hing, Uutšö lausa vastas, et kuulis Ekke saabumise kohta kividelt. Uutšö röhutab harmooniat haldjate, loomade ja loodusega. Mehed söövad siis forelli ja löhet ning Uutšö lahkub. Järgmine hoomik kui Ekke käed telgist välja sirutab, et ulatuda kellegi tundmatu poolt alati ta telki ette jäetud piima anumat leiab ta hoopis kohaliku kadetust tekkitavat jahi oskustega Jürga. Too ei suhtun Ekkese kenasti, väidab, et tema telgi ees on luusinud kiskjad ning ta peab ettevaatlikum olema. Kui ekke ka oma telgi ümbrust uurib keiab ta über visatud anuma ja mõistab, et Jürga on siin tüli norimas, lausub talle, et siin pole mingeid loomajälgi ja ta on petis kes siin terve hoomik on luusinud. Ekke ähvardab söödikud talle peale nõiduda kuid Jürga karjub ära joostes, et ta juba tema peale on
annaabi.ee 
