Horisontaalne täpsuse suhtearv on 1/2000 lennu kõrgusest, mis tähendab, et on võimalik saavutada 15 cm täpsus, kui lend toimub 1200 m kõrgusel. Standardlennu kõrgused LIDARi andmete kogumiseks varieeruvad, Large ja Heritage (2009) andmetel on see ca 3500 m, kuid näitena Eestis kasutab Maa-amet lendude standardkõrguseks 2400 m (Large ja Heritage 2009). 4 LIDARi andmed iseenesest koosnevad peamiselt kolmest koordinaadist – peegelduse tekkimiskoha x, y ja z koordinaadid – koordinaatidele lisanduvad veel signaali intensiivsus, skanneerimisnurk, peegelduste arv impulsil ja muu info. Tulemuseks saadava kolmemõõtmelise punktiparve jaoks kogutakse kokku andmeid kolmelt allikalt: LIDARi sensor, GPS ja lennuki güroskoop. Seejärel andmeid korrigeeritakse lennuki kõikumiste ja asukohast kõrvalekaldumiste suhtes (Large ja Heritage 2009). Märkida tuleks ka seda, et välja saadetud laserimpulss on koonja kujuga, jõudes maapinnale
kliendi poolt on valesti esitatud, kui kliendid ootavad ettevõttelt ülemäärast paindlikkust. 4. Missugustel põhjustel ei saa teenusepakkuja tagasisidet kõikidest kliendini välja jõudnud tarnevigadest? Sest kõik kliendid ei esita kvaliteedikokkuvõtteid teenusepakkujale. 5. Missuguste põhimõtete järgi liigitatakse tarnevigu? Kõik vead ja nende tagajärjed tuleb registreerida ning liigitada nende tekkimiskoha või vea olemuse järgi. Näiteks võib jaotada vead tekkimiskoha järgi vigadeks klienditeeninduses, laos, terminalis, veokorralduses, tollivormistustoimingute teostamisel, jaotus- või põhiveol. Vea iseloomu põhjal võib need jaotada järgmiselt: • tarne tegemata jätmine või valetarne • saadetise kättetoimetamine varem või hilinemisega • vead saadetise koosseisus ja/või väärad kaubakogused • saadetise vigastused/kahjustused • saadetise kättetoimetamine kokkulepitust erineva veoviisiga vms
Kvaliteedi mõõtmiseks ja kvaliteedikokkuvõtete tegemiseks tuleb registreerida kõik toimu- nud sündmused, eraldi registreerida aga tarnevigadega sündmused. Kõik vead ja nende tagajärjed tuleb registreerida ning liigitada nende tekkimiskoha või vea olemuse järgi. Näiteks võib jaotada vead tekkimiskoha järgi vigadeks klienditeeninduses, laos, terminalis, veokorralduses, tollivormis- tustoimingute teostamisel, jaotus- või põhiveol. Vea iseloomu põhjal võib need jaotada järgmiselt: