detailidele, mis on kliendi jaoks tegelikult olulised. Kui sa oled leidnud toote, mis võiks klienti huvitada, siis hoia sellest kinni. Kui inimesele anda liiga palju erinevaid variante, siis muutub ta otsustusvõimetuks. Väldi ülemüümist ning aita lihtsustada kliendi valikut. Tooteesitluse juures püüa jääda asjakohaseks ning konkreetseks. Kui sa tutvustad toodet liiga pikalt, kaob kliendil juba huvi kuulata. Samas, kui sa tutvustad toodet liiga lühidalt, ei jõua kliendil veel huvi tekkidagi. Rõhuta selle toote tähtsamaid omadusi ning tulemust. Klient tahab teada, mida selle toote ostmine talle annab ning kuidas see muudab tema elukvaliteeti paremaks. Üks olulisemaid asju veenmisel on sotsiaalse tunnustuse põhimõte. Teiste inimeste tegevus on klientide jaoks sageli küllaltki suur juhis. Rõhutades, et toode on ,,kõige populaarsem" või ,,enimmüüdud", saavutad kindlasti ka kliendi poolehoiu. Kindlasti tuleb rääkida kliendile ka isiklikest
huvi tundma — mis mõte kõigel sellel on. Toynbee arvab, et lagunemise kannatustes progresseerub inimkond jumalateadmises. Lõpuks toimub mu- tatsioon, kus tsivilisatsiooni asemele tuleb universaalkirik. Lõpuks hakkab Toynbee leiutama universaalkirikule vajalikke palveid19 . 1.8.1 Kriitika Tsivilisatsiooni mõiste on tegelikult täpsemalt määratlemata, ebamäärane. Ka ürgühiskond areneb ju. . . vastasel korral ei oleks saanud sealt kuidagi tsivilisatsiooni tekkidagi. Isoleeritus. . . erinevate kirikute kontaktid on ju väikesed küll, aga tege- likult nad ikkagi eksisteerisid. Tsivilisatsioonid kauplesid, sõdisid, suhtlesid. Isegi usk liikus. Näiteks budism. Kogu kontseptsioon jääb ikkagi piisavalt ähmaseks — millega meil ikkagi tegemist on tsivilisatsiooni puhul? Väljakutse. . . Pieter Geyl hakkas põhimõtteliselt uurima Põhja-Ameerika näidet. Inglise laevastik oli lihtsalt teistest üle. Nemad dikteerisid, kes mere-
käsud-keelud ei tohi risti vastupidised olla, s.t korralduste andjad peavad põhimõtetelt sarnased olema. Seletamise käsk Lapsekeskse kasvatuse üheks lähtearusaamaks on, et käsu asemel tuleb seletada. Näiteks peab väikelapsele ohtrasõnaliselt seletama, miks ei tohi teist lüüa ja miks ei tohi teisele liiva silma visata: teisel on valus, ta hakkab nutma, kas sulle endale see meeldiks jms. Pikkade seletustega lämmatame lapse vastuvõtuvõime juba enne, kui see on jõudnud tekkidagi. Pikkadesse seletustesse upub ka peaasi, mida öelda tahtsime. Ei ole ime, et laps ei kuule ega kuuletu täiskasvanu jutule, loeme seevastu Saara Kinnuneni raamatust (2008). Ilmselgelt on lapse mõtlemis- ja otsustusvõimet seletamiskäsuga üle hinnatud (vt Piaget ja Kohlbergi teooriaid). Seletamise käsk on kõrvale tõrjunud mõistepaari õige ja vale ning alles viimasel ajal on hakatud seda jälle hindama, kirjutab Kinnunen.
annaabi.ee 
