Sinimustvalge eestluse säilitaja? Sinine kui lõputusse laiuv taevavõlv, must kui silmapiirile ulatuv metsatukk ning valge kui paksu lumevaiba alla puhkama jäänud loodus. Need kolm lihtsat, kuid aastasadu armastatud loodusnähtust ongi silmadeks meie päris oma Eesti Vabariigi riigilipu tekkeloole. Olenemata raskest aastate pikkusest näljahädast ja kohutavatest küüditamistest, oleme meie eestlased, jõudnud läbi tugevate tuulte ja raskete tormide, läbi rüüstavate sõdade ja küüditamiste, hoolimata mitmeid sajandeid kestnud võõra maa võimu okupatsioonist Eestis, suutnud hoida seda, mis tollel raskel ajal ühel nurka surutud rahval tegelikult südames oli sinimustvalget trikoloori. Selles lipus peitub
maksmas, et piinlik on omale palka määrata ja et seda wõib muuta ainult tulewase riigiwolikogu koosseisu kohta ja praegune koosseis ei wõi seda muudatust enese kohta mitte ette wõtta.“ (Asutawa Kogu IV istungjärk. Protokollid nr 120-154. Tallinn: Täht, 1920, protokoll nr 138, veerg 830.)“ Ajaloolist argumenti kasutades on võimalik viidata lisaks varasemate õigusaktide sõnastusele ja nende tekkeloole ka nende kohta kirjutatud õigusteaduslikele töödele. Kuid alati ei peagi ajas kaugele tagasi minema. Ajaloolise argumendiga on tegu ka siis, kui osutatakse seaduse redaktsiooni muutustele või ka üksnes viimasele muudatusele. Teleoloogiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikana õigusakti preambulit.
liikmega peitis okupatsioonivõimude eest ära esimese Eesti riigilipu (Aug, 2007). Piirissaare vald Piirissaare vald asub Peipsi järves samanimelisel saarel. Rahavapärimuse kohaselt tekkis saar heinasületäiest, mille Kalevipoeg oma pea alla pani kui kaldal Venemaa-reisi väsimust välja puhkas, kuid mille sorts ta pea alt ära tõmbas ja järve heitis. Lained katsid heina liivaga ja nii tekkiski saar. Lisaks huvitavale tekkeloole on saar ka ise oma küladega eriline. Saare elanikud peavad tunnistama looduse vägevust ja seadma oma elud järve tegevuse järgi. Kui kunagi oli Piirissaarel 5 küla, siis tänaseks on Suurjärv kaks küla enda alla tagasi võtnud. Varakevadeti ja hilissügiseti on elanike pääs maismaale raskendatud ning sõltub suuresti valitsevatest jääoludest (Kalla, 2008). Ajaloolised tegevusalad, milleks on sibalakasvatus ja kalapüük ei võimalda
Realistlikus kirjanduses käsitletav religioosne element on kriitiline, tekstide rõhuasetus on kirikut ja õpetust kritiseeriv. 19.saj lõpus/20.saj algul kujutatakse kirikut negatiivselt, seda käsitletakse kui probleemi. Realism mitte ainult ei kirjelda maailma, vaid püüab välja tuua ka probleeme, küsitavusi. Eesti realistlikul kirjandusel on seos Euroopa kirjandusega. 19.saj Euroopas osutati hoopis teistsuguse inimese tekkeloole – Charles Darwini evolutsiooniteooria läks vastuollu kiriku seisukohtadega. Euroopas hakkab 19.saj lõpus levima marksism – ühiskondlik teooria, kus jumalal/religioonil enam rolli pole. Kriitiliste realistide probleem oli kirik kui sotsiaalne institutsioon – neid häiris kiriku suur mõju ja võim ühiskonnas. Realistid ei kritiseeri niivõrd õpetust, vaid institutsiooni. Nii Vilde kui ka Peterson-Särgava loomingus kujutatakse eesti küla, kus kirikust
annaabi.ee 
