Ühik J/mol Aurustumissoojus - soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Ühik on 1J/kg. L = Q/m 22. Entalpia muut on püsival rõhul süsteemi poolt vastu võetud või sellest eraldunud soojus. H = U + P·V Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes ainete standartsetest tekkeentalpiatest Ho leidmiseks tuleb lahutada reaktsioonisaaduste standartsete tekkeentalpiate summast lähteainete standartsete tekkeentalpiate summa. Ho sõltub reaktsioonivõrrandi koefitsentidest, mitte temp. Ho = lähteained - saadused Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes põlemissoojustest reaktsiooni soojusefekt, mis on leitud põlemissoojuste kaudu, tuleb võtta västasmärgiline. Ho = saadused lähteained 23. Hessi seadus soojusefekt, olles võrdne reaktsioonisaaduste ja lähteainete entalpiate erinevusega (kui P = const
Ühik J/mol Aurustumissoojus - soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Ühik on 1J/kg. L = Q/m 22. Entalpia muut on püsival rõhul süsteemi poolt vastu võetud või sellest eraldunud soojus. H = U + P·V Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes ainete standartsetest tekkeentalpiatest Ho leidmiseks tuleb lahutada reaktsioonisaaduste standartsete tekkeentalpiate summast lähteainete standartsete tekkeentalpiate summa. Ho sõltub reaktsioonivõrrandi koefitsentidest, mitte temp. Ho = lähteained - saadused Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes põlemissoojustest reaktsiooni soojusefekt, mis on leitud põlemissoojuste kaudu, tuleb võtta västasmärgiline. Ho = saadused lähteained 23. Hessi seadus soojusefekt, olles võrdne reaktsioonisaaduste ja lähteainete entalpiate erinevusega (kui P = const
Ühik J/mol Aurustumissoojus - soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Ühik on 1J/kg. L = Q/m 22. Entalpia muut on püsival rõhul süsteemi poolt vastu võetud või sellest eraldunud soojus. H = U + P·V Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes ainete standartsetest tekkeentalpiatest Ho leidmiseks tuleb lahutada reaktsioonisaaduste standartsete tekkeentalpiate summast lähteainete standartsete tekkeentalpiate summa. Ho sõltub reaktsioonivõrrandi koefitsentidest, mitte temp. Ho = lähteained - saadused Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes põlemissoojustest reaktsiooni soojusefekt, mis on leitud põlemissoojuste kaudu, tuleb võtta västasmärgiline. Ho = saadused lähteained 23. Hessi seadus soojusefekt, olles võrdne reaktsioonisaaduste ja lähteainete entalpiate erinevusega (kui P = const
Ühik J/mol Aurustumissoojus - soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Ühik on 1J/kg. L = Q/m 22. Entalpia muut – on püsival rõhul süsteemi poolt vastu võetud või sellest eraldunud soojus. ∆H = ∆U + P·∆V Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes ainete standartsetest tekkeentalpiatest – ∆Ho leidmiseks tuleb lahutada reaktsioonisaaduste standartsete tekkeentalpiate summast lähteainete standartsete tekkeentalpiate summa. ∆Ho sõltub reaktsioonivõrrandi koefitsentidest, mitte temp. ∆Ho = lähteained - saadused Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes põlemissoojustest – reaktsiooni soojusefekt, mis on leitud põlemissoojuste kaudu, tuleb võtta västasmärgiline. ∆Ho = saadused – lähteained 23. Hessi seadus – soojusefekt, olles võrdne reaktsioonisaaduste ja lähteainete entalpiate erinevusega (kui P = const
H = U + P V Entalpiamuut on soojusefekt konstantsel rõhul. Soojusmahtuvus – soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Soojusmahtuvuse ühikuks on [J/K]. 38. Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused. Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! Produktide standradsete tekkeentalpiate summast lahutame lähteainete tekkeentalpiate summa, arvestades stöhhiomeetrilisi koefitsiente. St. tekkentalpia – soojusefekt 1 mooli aine tekkimisel puhastest lihtainetest nende standardolekus. St. põlemisentalpia – soojusefekt 1 mooli orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel CO2 -ks ja veeks (ja lisaks N2 -ks, kui ühend sisaldab lämmastikku). 39. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid.
Keemilise reaktsiooniga kaasneb enamasti kaenergia eraldumine või neeldumine. Näiteks metaani täielikul põlemisel eraldub 1 mooli metaani kohta 890 kJ soojust. CH4(g)+ 2O2(g) = CO2(g)+ 2H2O(v) H = -890 kJ Reaktsioonientalpia Hr on sama suur, kuid tema ühikuks on kJ/mol. Reaktsiooni soojusefekti arvutamine (Hessi seadus) Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! *produktide standradsete tekkeentalpiate summast lahutame lähteainete tekkeentalpiate summa, arvestades stöhhiomeetrilisi koefitsiente. Hr°= nHf° (saadused) - nHf° (lähteained) Miks on Hessi seadus hea? Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia. Me ei saa süsinikku põletada nii, et tekiks ainult CO, alati tekib ka CO2. Küll aga saame küllaldase hapniku olemasolul kätte CO2. Samuti saame määrata süsihappegaasi süsinikmonooksiidiks
Keemilise reaktsiooniga kaasneb enamasti kaenergia eraldumine või neeldumine. Näiteks metaani täielikul põlemisel eraldub 1 mooli metaani kohta 890 kJ soojust. CH4(g)+ 2O2(g) = CO2(g)+ 2H2O(v) H = -890 kJ Reaktsioonientalpia Hr on sama suur, kuid tema ühikuks on kJ/mol. Reaktsiooni soojusefekti arvutamine (Hessi seadus) Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! *produktide standradsete tekkeentalpiate summast lahutame lähteainete tekkeentalpiate summa, arvestades stöhhiomeetrilisi koefitsiente. Hr°= nHf° (saadused) - nHf° (lähteained) Miks on Hessi seadus hea? Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia. Me ei saa süsinikku põletada nii, et tekiks ainult CO, alati tekib ka CO2. Küll aga saame küllaldase hapniku olemasolul kätte CO2. Samuti saame määrata süsihappegaasi süsinikmonooksiidiks reageerimise
P = 1 atm). Näiteks: S (romb) + O2 (g) . SO2 (g); ..H°298 = -296,9 kJ Standardtingimuste juures püsivate lihtainete C(grafiit), Br2(v), Al(t), O2(g), H2(g) standardsed tekkeentalpiad loetakse võrdseks nulliga (seega on tegemist suhtelise skaalaga). Reaktsiooni standardne entalpia e. soojusefekt (H°) on entalpia muut reaktsiooni läbiviimisel standardtingimustel: Reaktsiooni soojusefekti leidmiseks tuleb lahutada reaktsioonisaaduste standardsete tekkeentalpiate summast lähteainete standardsete tekkeentalpiate summa. Nagu võrrandist nähtub, sõltub ..H° reaktsioonivõrrandi koefitsientidest (.p ja .l ). Orgaaniliste ainete puhul kasutatakse põlemissoojuse mõistet, sest orgaaniliste ainete tekkimist lihtainetest ei saa realiseerida ning tekkesoojused seega vaid puhtteoreetilised suurused. Aine põlemissoojuseks nimetatakse 1 mooli (ka kilogrammi, liitri, vms.) aine täielikul põlemisel vabanevat soojushulka
annaabi.ee 
