normide järgimiseta edasi. See isik võib hakkata mässama, kuid varsti leiab ta neidki, kelle seas just vastuhakk on normatiiviks. Üldsus ei oska eristujatega käituda, vaid võtab mässajaid ühiskonna osana. Osana, milles enamik inimesi suure lootusega niiöelda kasvab normidele vastuolevast põhimõttest varem või hiljem välja. Suur grupp maailmast, kuid väike osa Eestist, on selliseid, kellele mõjuvad just heteronormatiivid segadust tekitavatena ja võibolla isegi valusatena. Need on näiteks inimesed, kes ei näe oma unistuste armsamat vastassoost partnerina ega riietes, milles justkui üldsus käsib tal olla. Maailma normidega täidetud keskkonnas võib olla raske üles kasvada, sest on niigi raske elada teadmatuses ja pideva küsimusega, kes ma olen, mille teeb raskemaks ühiskonna üldarusaamad ning olekud. Nähes neid arvamusi iga päev ja igal pool loob valemõtte nagu kõik muu, mis ei ühti üldsusega on vale.
vahejuhtumit, mis võib lõppeda dramaatilise stressireaktsiooniga. Stress sarnaneb veidi ummistunud heitveetorudele üks ainus üleliigne tilk ja kogu süsteem võib üle ujutatud olla. ( Brenda O'Hanlon ,,Stress" Kirjastus Tänapäev 2000 lk 5, 12 ) Eristatakse ka eustressi ja distressi. Negatiivne stress ehk distress ilmneb olukordades, mida tajutakse ähvardavate, häirivate või ärevust tekitavatena. See on seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetuleku võimega. Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud piisav jõuvarude taastamiseks, võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi. Eesti juhid on stressialastel koolitustel nimetanud oma sagedamate distressi põhjustena ebapiisavat tagasisidet oma tegevusele, vähe motiveeritud alluvaid, sagedasi muudatusi või ebaselgust ettevõtte
Kuigi eustressi tekitav olukord nõuab organismilt samuti kohanemist ja pingutust, saabub selle möödudes suur rahulolu tehtuga.(miksike.ee 27.01.2017) Esimesed stressiuuringud leidsid seose mõõduka pinge ja edukama soorituse vahel. Paljud juhid on öelnud, et kõige paremad mõtted ja lahendused on tulnud just keerulistes olukordades.Seega võib lühiajaline stress meile olla kasulik. Negatiivne stress ilmneb olukordades, mida tajutakse ähvardavate, häirivate või ärevust tekitavatena. See on seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetuleku võimega. Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud piisav jõuvarude taastamiseks, võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi. (mastery.ee 27.01.2017) Stressirohked sündmused on sageli psüühiliste haiguste kiirendajateks. Üks levinumaid nendest on depressioon, mille sümptomiteks on: rõhutud meeleolu, isutus, unetus,
annaabi.ee 
