Miks otsustasin just Jaan Kaplinskist oma referaadi kirjutada, on raske öelda. Üheks põhjuseks võib pidada kohustust teha kirjanduse tunniks referaat ühest Eesti kaasaja luuletajast. Samas, vaadates luuletajate nimekirja, kelle vahel valida, siis kohe esimese mõttena torkas pähe idee kirjutada just Kaplinskist. Kuigi ma ei teadnud temast enne seda referaati koostama alustamist eriti midagi, tundus tema perekonnanime kõla uudishimu tekitavana, saamaks teada tema tegemistest Eesti kirjandusmaastikul. Jaan Kaplinski (http://jaan.kaplinski.com/) Elulugu 4 Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija. Nii Jaan Kaplinski isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja
ühiskonnast, sest see oli odavam kui teised joogid. Restoranides sai tund, mil töölt koju tulevad inimesed jõid enne õhtusööki klaasi absinti, nimeks 'heure verte [löör vert] "roheline tund". Absint oli samuti levinud Pariisi kunstnike ja kirjanike hulgas, kes kuritarvitamise ja romantiliste müütide loomisega selle kurikuulsaks tegid. Absint ongi tuntud tänu neile kunstnike ja kirjanike loodud müütidele, mis kujutavad seda psühhoaktiivsena ja hallutsinatsioone tekitavana. 19. sajandi lõpus arvati, et sõltuvus absindist ja absindi tarvitamise kõrvalmõjud, nn. absintism, on hullemad kui "tavaline", teistest alkohoolsetest jookidest tekkinud alkoholism. Lisaks muudele põhjustele keelati sellel ettekäändel ja veinitootjate survel absint 20. sajandi alguses paljudes Euroopa riikides ära, kõige viimasena 1915. aastal Prantsusmaal. Samas paljudes riikides pole see kunagi keelatud olnud tuntumateks näideteks on Hispaania,
Teist korda kirjutist kätte võttes oli eelarvamusega lugemise jätkamine juba paratamatu ning peab tunnistama, et esimestel lehekülgedel omaks võetud segadus jätkus raamatu lõpuni, kasvades kohati üle vihaks, ahastuseks, naerupahvakateks, aga mis salata, ka imestusteks. Miks? 1 Esmalt torkab M. Remmeli raamatus segadust tekitavana silma, et tegelikku uurimisprobleem ja küsimuseasetus puudub. Eessõna ainsaks suunavaks lauseks jääb juba eelnevalt tsiteeritud seisukoht, et eesmärk on senise Muinas-Eesti tõlgendamise moe kummutamine (Remmel 2007, 7). Kitsamat uurimisprobleemi justkui polegi ning edaspidi esitatakse ideid küsimuste- ja küsitavustevaba etteantusena. Olgu siis teemaks kiviaedade sidumine rõivalõigete või matemaatika ja aritmeetikaga, kiviaja või megaliitidega, munakoorte või hobuseraudadega.
"Mia küll sõa jaoss seemet maha ei küli!" Lk 57 - ütlus, et seni kuni Liisu põld on söötis, seni on rahu - lõpuks läksid isa ja tütar koos sõitma, isa õpetas, kuidas rattal istuda. Käidi koos poes, kust isa ostis leiba ja heeringat, tütar sai aga halli jänese kujulise martsipani, siis jätkati teekonda Tuudakule, millest tütar oli isa kuulnud palju kõnelemas, see oli isa kodukoht - isa näitas tütrele oma koduõue ja hooneid, tütrele näis see kõhedust tekitavana - isa ja tütar läksid oja äärde sööma poest ostetud nänni - isa näitas tütrele ilusaid kohti ja rääkis oma lapsepõlvest - mindi tagasi kodu poole, ratas jäeti taas Liisu hoovi, isa läks Ilmariga kella parandama, tütar Liisuga tuppa mängima - kui Liisu õue läks, hiilis peretütar taha tuppa, kus kumas üks hirmutav luik ja mõned asjad veel, sängi padja alt leidis neiu püssiraua, mis peale majast ära jooksis kodu poole
annaabi.ee 
