tüüpi riiet ja teisigi siiditooteid, nagu näiteks lipsuriiet. Segatuna kasutatakse vaskammoniaakkiude kostüümiriide ning trikootoodete valmistamiseks. 1.4 ATSETAAT Atsetaat on tselluloosi- või puuvilla jääkidest valmistatud peen ja pehme kiud. Vastupidiselt viskoosile saadakse atsetaati kuivketrusmenetlusel. Tugevus on aga atsetaadil viskoosiga võrdne. Atsetaadi eelis viskoosi ees on aga see, et ta ei ole vastuvõtlik hallitusele ning kahjurputukate poolt tekitatavatele kahjustustele. Atsetaatkiud on termoplastilised, mis tähendab, et neile võib anda püsiva vormi, mis ei kao pestes. Kiud kuivavad kiiresti ning ei vaja triikimist, kuid vale pesemine liiga kuumal temperatuuril tekitab atsetaadi kortsumise. Kiud hoiavad hästi sooja. Atsetaat ei ole keemiliselt eriti stabiile, see tähendab, et kanged happed, pleegitusvahendid ning alused kahjustavad seda. Atsetooni mõjul lahustub aga atsetaat täielikult
Kõik magnetjõujooned ei kulge aga mööda trafo südamikku ega ahelda mõlemaid mähiseid. Osa neist hargneb kõrvale ja sulgub läbi õhu. Neid magnetvoogusid (I)t ja (I)2 mis aheldavad ainult ühte mingit mähist ning sul-guvad läbi õhu ja pole seotud üldise magnetvooga (D nimetatakse puistevoogudeks. Puistevood indutseerivad vastavates mähistes endainduktsiooni elektromotoorjõud mis on suunatud vastupidiselt üldisele magnetvoole ja töötavad vastu magnetvoogusid (I)i ja (1)9- tekitatavatele vooludele. Seetõttu voolu suurenedes suureneb ka pingelang mähistes. Keevitusvoolu reguleerimine toimub kas trafo ülekandeteguri muutmisega või mähiste va-hekauguse muutmisega. Eraldi paispooliga trafod Sellis trafo komplekt koosneb pingemadaldustrafost ja eraldi paispoolist (drosselist). Trafo sekundaarpinge muutub kevitusvoolu muutumisel vähe. Langeva väliskarakteristiku saamiseks ühendatakse sekundaarahelasse järjetikku paispool.
2005. aastal kasutusele võetud süsteem hõlmab umbes 12 000 vabrikut ja tehast, mis kokku tekitavad umbes poole ELi süsinikdioksiidi heitkogustest. Süsinikdioksiid on peamine globaalset soojenemist põhjustav gaas. 13 Süsteemi raames kehtestavad ELi valitsused piirmäärad energiamahukate tööstusharude, nagu elektrienergia ja tsemendi tootmine, poolt tekitatavatele süsinikdioksiidi heitkogustele. Kui asjaomased ettevõtted plaanivad neile eraldatud süsinikdioksiidi kvooti ületada, siis peavad nad ostma saastelube tõhusamatelt ettevõtetelt. Tulevikus võetakse kvoodid kasutusele muudegi tööstusharude, sealhulgas lennu- ja naftakeemiaettevõtete puhul. Samuti võivad ELi liikmesriigid kompenseerida oma heitkoguseid, ostes saasteühikuid ELi mittekuuluvates riikides süsinikdioksiidi vähendamiseks teostatavate projektide raames.
annaabi.ee 
