Esimene tasakaalutingimus 17. Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid 20. Ühe- ja kahekordse põhja konstruktsioon. Topeltpõhja tankid 21. Laevakere välisplaadistus. Plaadistuse pinnalaotus, vööde nimetused. 22. Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem); 23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve 24. Laeva tekid, platvormid, lastiruumi luugikrae ja komings, umbreeling. 25. Vööri konstruktsioon. Vööri laadimisseadmed 26. Ahtri konstruktsioon, ühe- ja kahe sõukruviga laeva ahter. Dedvudseade. Võlliliin 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid. 28. Sõuseadme e
reeglitega. Ka ei ole kõik vööd vöörist ahtrini ühesuguse laiusega, muutudes otstes kitsamateks. Laeva otste pool tuleb osa vöösid isegi katkestada. Erilist tähelepanu pööratakse kiilu-, kimmi- , siiri- ja veeliinivööde konstruktsioonile ja valmistamisele. 22. Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem); Silluseid toetavad talastikusüsteemid jaotatakse paiknemise ja suuna järgi. Laevakere(korpus) koosneb (puulaeval välisplangutusest) välisplaadistusest (parda-, põhja- ja tekiplaadistusest ehk pannulist), mida toetab seest poolt
Põhja ja pardaplaadistust ühendab kumer plaadistus, mida nimetatakse kimmivööks . Pardaplaadistuse kõige ülemist paksemat, mis ühendatakse tekiplaadistusega, nimetatakse siirivöö ks (sirstrek, sandeki pardavöö). Sirstrekiga kokkupuutuvat tekikatte äärmist vööd nimetatakse tekistringer iks. Tekistringer on teistest teki plaatidest paksem ja kulgeb piki laeva kogu korpuse ulatuses. Vööd (strakes), mis on pidevad pikisuunalised plaatide read. 22. Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem); Põhjasillused. Ühekordse põhjaga ehitatakse vaid väikseid laevu pikkusega alla 45 m. Siin on üldtugevuse tagamine lihtne ja seetõttu kasutatakse põiksüsteemi. Pikitalastiku moodustavad vertikaalkiil ja stringerid. Siin nimetatakse vertikaalkiilu ka keskmiseks kiilsoniks ja stringereid külgkiilsoniteks. Põhja põiktaladeks on floorid. Lattkiil on jäänuk puidust laevast. Tema kõrgus on 3-6 korda suurem laiusest
annaabi.ee 
