Plaadistust tugevdatakse jäikusribidega, mis peaksid nii palju kui võimalik olema kohakuti laeva põhikaarestikuga. Kõik avad tekimajade külgplaadistuses peab korralikult raami ja ümarate nurkadega varustama Suurtele avadele peaks võimaluse korral kummalegi poole paigaldama raamkaared. Uste ja teiste sarnaste avade kohale ja alla peab paigaldama pidevad kraeplaadid. Suurte tekimajade aluse tekiosa peab korralikult toestama. Pikkade tekimajade nurkade alla on vaja paigaldada kaartevahelised pillerid ja tekitalad või raamkaared. NB: Alumiiniumist tekimajad peab teras-tekkidest hoolikalt isoleerima, vältimaks korrosiooni. Korsten Korstna ülesanne on jõuseadmete ja kütte- ning energiaseadmete heitgaaside välja- juhtimine. Kuna korsten on suhteliselt mahukas ja kõrgele ulatuv voolujooneline konstruktsioonielement, siis on ta kaugele nähtav ja seega oluline disainerite kujunduselement
Tekimajad kinnitatakse teki külge tavaliselt needitud nurgikute või keevitatud T-profiilidega. Plaadistust tugevdatakse jäikusribidega, mis peaksid nii palju kui võimalik olema kohakuti laeva põhikaarestikuga. Kõik avad tekimajade külgplaadistuses peab korralikult raami ja ümarate nurkadega varustama Suurtele avadele peaks võimaluse korral kummalegi poole paigaldama raamkaared. Uste ja teiste sarnaste avade kohale ja alla peab paigaldama pidevad kraeplaadid. Suurte tekimajade aluse tekiosa peab korralikult toestama. Pikkade tekimajade nurkade alla on vaja paigaldada kaartevahelised pillerid ja tekitalad või raamkaared. NB: Alumiiniumist tekimajad peab teras-tekkidest hoolikalt isoleerima, vältimaks korrosiooni. Korstna ülesanne on jõuseadmete ja kütte- ning energiaseadmete heitgaaside välja- juhtimine. Kuna korsten on suhteliselt mahukas ja kõrgele ulatuv voolujooneline konstruktsioonielement, siis on ta kaugele nähtav ja seega oluline disainerite kujunduselement.
kiilupalk ise, kahekordne plangutus - alumine klinker- ja pealmine karveelplangutus - ning klinkerplangutuse ühendus laeva kaartega Uisk-Muhu saare meistrid on hoidnud uisu ehitustraditsioone elus alates viikingiajast. Uisk oli algselt raa-purjega sõjaalus. Pärast muistset vabadussõda kujunes uisust gutterpurjestusega posti- ja kaubalaev, mille tunnusteks olid sirged täävid, madal süvis, lai kere, avatud tekiosa, kaks paari aerusid ja hiigelsuur kahvelpuri. Muhulaste ametlikud kohustused uisu peal algasid aastal 1532 ja kestsid ligikaudu 400 aastat. Pärast I maailmasõda regulaarsed uisureisid Väinamerel lõppesid. -Kaubaveo eesmärgil laiendati laevakere ja lisati peegelahter. Raa-puri asendati hiigelsuure kahvelpurjega, mis pakkus igapäevast tööd vähemalt neljale uisusulasele. Lisaks olid kasutusel eespurjed ja topsel. Tuulevaikuses kasutati kahte aerupaari. 19. sajandi uisu
annaabi.ee 
