kassatsioonikorras ei toimu. Antakse hinnang üksnes seaduse tõlgendamisele ja protsessinormide järgmisele. Kassatsiooni subjektiks on protsessiosalised. Kaebuse esitaja on kassaator, vastapool vastutaja. Kassatsiooni objektiks on ringkonnakohtu lahend. 36. jõustunud kohtulahendite peale esitatud kaebuste läbi vaatamine (teistmine) Teistmine on asja uus läbivaatamine juhul, kui on ilmnenud asjas tähtsust omavad uued asjaolud, mis oleks aluseks teistsugusele kohtuotsusele. Teistmisavaldus esitatakse Riigikohtule, selle menetlusse võtmiseks on vaja menetlusluba. Teistmismenetlust reguleerib TsMS 68. peatükk. 37. vahekohtumenetlus ja selle menetluse põhimõtted Vahekohtu menetlus peab järgima küll üldiseid ausa menetluse põhimõtteid, kuid pooled võivad konkreetsetes menetlusreeglites, kohtu koosseisu ja tõendamisreeglites kokku leppida. Pooli tuleb vahekohtumenetluses kohelda võrdsetena. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta
teistmist nõutakse, on möödunud viis aastat. Teistmisavaldust põhjusel, et pool ei olnud menetluses osalenud või esindatud või TsMS § 702 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul, ei või esitada, kui kohtulahendi jõustumisest on möödas kümme aastat. Riigikohus võtab teistmisavalduse menetlusse, kui teistmisavalduses esitatud asjaolud võimaldavad arvata, et tegemist on seaduses sätestatud teistmise alusega. Kui Riigikohus leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud, tühistab ta määrusega kohtulahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks sellesse alama astme kohtusse, kus kohtulahend oli tehtud. Kui asjaolud on selged, muudab Riigikohus alama astme kohtu lahendi või tühistab alama astme kohtu lahendi ja teeb uue otsuse või määruse (TsMS § 710). 5. HAGITA MENETLUS HAGITA MENETLUSES LAHENDATAVAD KOHTUASJAD Hagita menetluse erisused võrreldes hagimenetlusega. Hagita menetlused e kohtulikud
Menetluskaebuste teoreetilised liigitused: o korralised ja erakorralised o korralised seadusjõustamata kohtulahndite peale, kusjuures korralise kohtukaebuse esitamine peatab kohtulahendi jõustumise. Apellatsiooni ja kassatsioonikaebused. o Erakorralised saab esitada jõustunud kohtulahendite peale ja üksnes siis, kui korralisi menetluskaebusi kas enam ei saa esitada või kui neid üldse esitada ei saa. Teistmisavaldus. Määruskaebused vastavalt KrMS 408 lg 3 on ka määruskaebused peale vahistusmääruse korralised kohtukaebused selles mõttes, et need esitatakse jõustamata kohtumääruste peale ja määruskaebuse esitamine peatab kohtumääruse täitmise. Tulenevalt KrMS 408 lg-st 5 aga jõustub vahistusmäärus selle tegemisel ja selles mõttes paigutub vahistusmääruse vaidlustamiseks esitatav kaebus erakorraliste kohtukaebuste hulka. o täielikud ja osalised
annaabi.ee 
