teine rohkem elukutsena näib. Peale kolmanda klassi lõpetamist tuli tal jalalabas võlvi vajumine, mistõttu võis ta invaliidistuda. Balletikoolis arvati, et kuigi eeldused olid head, ei saa sellise defektiga last vastu võtta ja vihaga läks Kaie Spordikooli. Võlvi vajumine, mida balletikooli komisjon nägi, oli tekkinud sellest, et tüdruk ei ole osanud õigesti seista. Spordikoolis harjutas ta aga positsioonis seismist ja lihased muutusid tugevamaks. Teistkordsete katsetega pääses Kaie Balletikooli sisse. Kõrbi õpetajad nägid temas lühikese ajaga talenti, eriti veel Tiiu Randviir, kes oli neiu vastu eriti range rohkem kui teiste vastu. Tegelikult sai Kaiest Tiiu mantlipärija ja Kaie arvab, et teine valmistas selleks teda ka ette. Kaie oli väga tagasihoidlik, alalhoidlik, vaikne ja varasemas nooruses ka küllaltki naiivne. Esimest korda käis see tüdruk välismaal alles 87. aastal ja see toimus Pissetskaja trupiga Hispaaniasse
ja kaaluprobleemide korral pole tõhususest statistilist kinnitust saadud (S. Kallio, 2004, lk 220-221). 1.2. Sünnitusabi Suurimas sünnitusabi puudutavas uuringus sai hüpnoosravi 136 esmasünnitajat ja 136 teistkordset sünnitajat. Kontrollrühmas oli 300 esmassünnitajat ja 300 teistkordselt sünnitavat naist, kes said nõustamist. Esmasünnitajate grupis lühendas hüpnoos sünnituse kogukestvust keskmiselt kolme tunni ja teistkordsete grupis ühe tunni võrra. Samuti oli valuvaigistite vajadus hüpnoosravi saanud patsientidel märkimisväärselt väiksem. Hüpnoosil on leitud ka hästi dokumenteeritud tõhus mõju raseduseaegse iivelduse vastu (H. Lauerma, 2002). Vana kliinilise rusikareegli kohaselt võib hüpnoosi kasutada kõigi selliste organfunktsioonide mõjutamisel, millest võtavad osa silelihased. Mõnede väiksemate uuringute põhjal on näiteks häid tulemusi saavutatud ka ärritunud-soole-sündroomi ravis
platseeboravimist või loratsepaami mõjust (H. Lainjärv, 2011). Sünnitusabi Suurimas sünnitusabi puudutavas uuringus sai hüpnoosiravi 136 esmasünnitajat ja 136 teistkordset sünnitavat naist. Kontrollrühmas oli 300 esmasünnitajat ja 300 teistkordset sünnitajat, kes osalesid tavalisel sünnitajate hingamis- ja lõdvestumistehnikaid õpetavatel kursustel. Hüpnoos lühendas esmasünnitajate grupis sünnituse kestvust keskmiseks kolme tunni võrra ja teistkordsete grupis ühe tunni võrra. Samuti oli hüpnoosiravi saanud naistel valuvaigistite vajadus märkimisväärselt väiksem ning sünnitusjärgne vaimne taastumine oli kiirem. Hüpnoosil on avastatud ka hästi dokumenteeritud tõhus mõju rasedusaegse iivelduse vastu (H. Lainjärv, 2011). 4. Kohtulik hüpnoos Kõiksugu arutlused kohtuliku hüpnoosi kohta peavad algama hüpnoosi defineerimisega. E.F. Martin (2004) on seda teemat puudutades andnud hüpnoosile lühikese definitsiooni: hüpnoos
Laialdast kasutust on hüpnoos leidnud sünnitusabis. Suurimas sünnitusabi puudutavas uuringus sai hüpnoosiravi 136 esmasünnitajat ja 136 teistkordselt sünnitavat naist. Kontrollrühmas oli 300 esmasünnitajat ja 300 teistkordselt sünnitajat, kes osalesid tavalistel sünnitajate hingamis- ja lõdvestumistehnikaid õpetavatel kursustel. Hüpnoos lühendas esmasünnitajate grupis sünnituse kestvust keskmiselt kolme tunni võrra ja teistkordsete grupis ühe tunni võrra. Samuti oli hüpnoosiravi saanud naistel valuvaigistite vajadus märkimisväärselt väiksem ning sünnitusjärgne vaimne taastumine kiirem. Hüpnoosil on avastatud ka hästi dokumenteeritud tõhus mõju rasedusaegse iivelduse vastu (Lainjärv 2011: 5). 1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas Kõiksugu arutlused kohtuliku hüpnoosi kohta peavad algama hüpnoosi defineerimisega. E.F. Martin (2004: 579-600) on seda teemat puudutades andnud
annaabi.ee 
