on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe'ile mehele panna ning kirjutab koguni oma vara tema nimele. Tartuffe on väga silmakirjalik tegelane, kes mängib pühakut , kui vaja, kuid sisimas on ta üks saamahimuline mees. Orgon ei usu enda perekonna liikmeid, kui nood soovivad tal silmad avada petise suhtes, ta viskab enda poja majast välja ning läheb tülli teistegagi. Lõpuks, kui tema abikaasal õnnestub Orgoni püha sõber paljastada , on juba hilja, et petise vastu end kaitsta. Pimesi oli Orgon kõik oma vara ära pärandanud Tartuffe'ile ning too kasutas kohe juhust, et Orgon vanglasse viidaks. Näidendi lõpus, kui tullakse majaperemeest arreteerima , juhtub aga hoopis nii, et arreteeritakse Tartuffe. Ta oli kuninga poolt paljastatud. Näidendi lõpus kiidetakse monarhi ja tema oskust seada õiglus jalule.
Me peamegi seadma enda vajadused ning huvid teiste omadest kõrgemale, sest seda teevad enamasti teised. Me ei hooli endast piisavalt ning oleme liiga altruistlikud, memmepojad. Olla egoist on olla julge, see näitab, et sa suudad olla piisavalt suur tõbras, et olla elus ning endast hoolida. Kuigi ma olen täheldanud, et inimesed suudavad olla mingid pseudo-egoistid, kes suudavad eirata kõigi teiste mõtteid ja vajadusi ning samal ajal endast mitte hoolida ning käituda endaga nagu teistegagi iroonilisel kokkusattumusel on üks neist inimestest mina, kuid seda teemat me lähedamalt ei puuduta. Tahaks veel öelda, et kui inimene pole suutlik eristama ihaldust ja vajadust, siis on tegu ühe vägagi veidra isikuga, sest mina leian, et inimesed ei vaja üksteist - nad võivad vaid tahta üksteist, kuid reaalselt ei ole mitte kellelgi vaja mitte kedagi. Kõne sooviksin lõpetada ühe tsitaadiga, mis tuleb Oscar Wilde'lt: `'Südametunnistus teeb meist kõigist egoistid.''
nii praegusest eluolust kui ka minevikust. Minule Näiteks meeldib muutus, sest Muutus on edasi minek ja edasi minek on hea. Ja alati on ju võimalik tagasi minna targema ja kogenumana. Edasi minek on areng, areng millegi parema poole. Ja kas see siis polegi kuhu meie ühiskond püüdleb? Kuhu püüdled sina, või äkki ei taha sa ültse kuhugi püüelda? Kuidas iganes sa mõtled on sul selleks täielik õigus. Sul on õigus teisiti mõelda ja seda teistegagi jagada. Kurb on aga see et isegi tänapäeval kui ühiskond on tegelikult juba jõudnud nii kaugele on siiski veel riike kes ei salli teisiti mõtlejaid ja mille juhid pressivad peale ainuomaseid arvamusi ja õigeks pidamisi. Just kadedus ja iha saada selleks kellel on õigus on see, mis paneb inimesi tegema mõtlematuid tegusid. Toome näiteks noor sõdalase neiu Jeanne Archi, kes on tuntud ka Orleans'i neitsina. Neiut süüdistati 1431. aastal ühiskondlike tavade rikkumises
Riik, milles tahan elada Eestimaal elades elame me demokraatlikus riigis, kuid kas see on just see riik, milles me tahaksime elada ? Olen noor ning õige pea hakkan koos paljude teistegagi langetama otsuseid, mis mõjutavad mingil määral Eestit. Selleks, et muuta Eestit paremaks, peaksin ma kindlaks tegema, mida mõtlen parema riigi all. Tahaksin elada riigis, mis on rikas nii majanduslikult, rahvalt kui ka elutingimustelt. Riik peaks olema selliste valitsejate kätes, kes suudavad panna toimima majanduse nii, et ei oleks kriise, tööpuudusi, nälga ja vaesust. Eks mingil määral see paratamatult vahest tekib, kuid riik peaks olema suuteline hoidma ära
Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe’ile mehele panna ning kirjutab koguni oma vara tema nimele. Tartuffe on väga silmakirjalik tegelane, kes mängib pühakut , kui vaja, kuid sisimas on ta üks saamahimuline mees. Orgon ei usu enda perekonna liikmeid, kui nood soovivad tal silmad avada petise suhtes, ta viskab enda poja majast välja ning läheb tülli teistegagi. Teises vaatuses kui lõpuks tema abikaasal õnnestub Orgoni püha sõber paljastada , on juba hilja, et petise vastu end kaitsta. Pimesi oli Orgon kõik oma vara ära pärandanud Tartuffe’ile ning too kasutas kohe juhust, et Orgon vanglasse viidaks. Näidendi lõpus, kui tullakse majaperemeest arreteerima , juhtub aga hoopis nii, et arreteeritakse Tartuffe. Ta oli kuninga poolt paljastatud. Lõpus kiidetakse ka monarhi ja tema oskust seada õiglus jalule
Peagi sai Jannsen ülemaaliselt tuntuks "Postipapana" ning lehe kasvav populaarsus ja rahvusliku liikumise aktiveerumine panid teda 1863. aastal ümber kolima Tartusse. 5. EESTI POSTIMEES EHK NÄDDALALEHT 1864. a alates avaldas J. V Jannsen Tartus uut ajalehte - "Eesti Postimees ehk Näddalaleht", milles jätkas nendesamade probleemide ja ainevaldkondade käsitlemist(nagu Perno Postimehes). Jätkus ka tema tasa ja targu liin, et kenasti läbi saada ülemate, ,,roakatsujate"(tsensorid) ja teistegagi. ,,Eesti Postimehe" lisalehtedest olulisemaks oli ilukirjanduslikku materjali pakkuv ,,Eesti Postimehhe juttotubba" mida toimetas väljaandja tütar Lydia, selle ajastu tippluuletaja Koidula. ,,Eesti Postimees" käsitles maa ja valla omavalitsustega seotud probleeme, taunis väljarändamist, avaldas tehnika- (raudtee, aurulaev jm) ja välisuudiseid, sõnumeid seltsielust, laulupeost. Olulisel kohal oli koolide, laiemalt haridusega seotud temaatika, samuti uue kirjaviisi küsimus
annaabi.ee 
