TEISMELISUS Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus. Väga harva tuleb ette, kui ebaterved suhted peres ei lase lapsel oma vanematest eeskuju võtta, sellis...
Lapsena reisis perega palju ringi haridus nii koduõpetajatel kui koolist selles tulenes huvi tulevikus laste hariduse vastu Oma uurimustes keskendus lastekasvatusprobleemidele, indiviidile, kultuurile uuris ka imetamisprotsessi Välitöö kaheksas erinevas ühiskonnas Coming of Age in Samoa (1928): Kas teismelisi vaevavad probleemid tulevad east või ühiskonna/kultuuri mõjudest? Teismelisus Samoal erines Ameerika noorte omast mässumeelsuse, psühholoogilise stressi ja segaduse asemel ühtlane ja rahulik üleminek lapseeast täiskasvanuikka Suunas tähelepanu sellele, et teismeiga kui frustreeriv aeg ei pea paika igas kultuuris see stress ei ole bioloogiline nähtus, vaid tuleneb kultuurist sai kriitikat, et läks Samoa saarele oma eelkujunenud arvamusi tõestama (hüpotees mõjutas uurimistulemusi)
BhD Columbia ülikoolist 1929. Oli abielus kolmel korral: Luther Cressman Reo Fortune Greogory Bateson (temaga tütar Mary Catherine Bateson) Väga lähedane suhe Ruth Benedictiga ja hiljem antropoloog Rhoda Metraux'ga (väidetavalt romantiline suhe nende kirjavahetuse põhjal) 'Coming of Age in Samoa' - Tahtis uurida, kas teismelisi vaevavad probleemid tulevad east või ühiskonna/kultuuri mõjudest. Järeldas, et Samoal üleminek lapseeast täiskasvanu ikka (teismelisus) oli ühtlane rahulik üleminek, mitte emotsionaalne ja psühholoogiline stress, segadus jne nagu Ameerika ühiskonnas. Keskseks küsimuseks oli, miks me oleme sellised nagu me oleme. Põhiideedeks oli õpitud käitumine nt graafiku järgi rinnaga toitmine. Lapse toitumise viisid sõltuvad kultuurist ning neid on võimalik muuta. Spetsiifiline lapse kasvatus kujundab isiksused ning see kujundab ühiskonda.
annaabi.ee 
