koosneb ainult elusatest rakkudest. *peale esisäsikiirte, mis algavad säsist ja uletuvad kooreni ,leidub teispuidus säsikiiri mille algus on säsist eeml,mõne aastarõnga sees. Need on teissäsikiired. Need tekivad sel teel , kui mõi kimbukambiumi rakk, mis seni tootis puitu ja niint hakkab valmistama parenhüümseid rakke. Säsikiirte tähtsus on selles , et neid mööda toimub puutüves ainete liikumine radiaalses suunas so puidust kooreosasse ja vastupidi. *Esisäsikiired laienevad teiskoores seda enam mida enam need lähenevad esikoorele. Kõige enne saab seda väljavenitavat tunnet tunda epidermis. Kui ta ei suuda enam vastu pidada varre paksenemisele käriseb ta katki ja langeb lõpuks ära. Epidermise aset täidab siis sekundaarne kattekude- korkkude. Tema tootjaks on sekundaarne meristeem-korgikambium e. Fellogeen(väljaspoole toodab felleemi, sisse aga esikoore põhikoele sarnanevaid rakke fellodermi) *Kõiki fellogeenist(korgikambiumist) tekkinud kudesid nimetatakse
Kambium toodab vaheldumisi niinekiude ja sõeltorusid ning sõltub taimeliigist, mitu korda see suve jooksul vaheldub. Niinekimpude rühmi moodustub rohkem kui puidus aastarõngaid. Aastarõngad pole teiskoores nii selgelt eristunud kui teispuidus. Okaspuude floeem sisaldab ainult sõeltorusid ja floeemi põhikudet, saaterakke asendavad siin erilised albumiini sisaldavad rakud. Floeemi ulatuv säsikiir koosneb ainult elusatest rakkudest.
Korkkude raskendab gaaside ja vee puitu tungimist, olles teatud määral ka soojust isoleeriv kiht. Korkkude tekib kambiumis korba ja niine vahelisel piiril. Ühekihiline korgikambium eraldab endast väljapoole rakke, mille seinad korgistuvad sinna ladestuva suberiinaine (suberin) e. korkaine tõttu, rakud surevad ja nii tekibki korkkude. • Kui korgikambium lõpetab tegevuse teatava aja järel, siis samal ajal tekib sügaval teiskoores uus korgikambiumi kiht, mis hakkab samuti väljapoole tootma korgirakke. • Vähemal määral eraldab korgikambium rakke ka sissepoole ja need muutuvad esikoore sarnasteks põhikoe rakkudeks. • Korgikambium toodab sissepoole elusrakkudega fellodermi kihti ja väljapoole surnud rakkudega fellogeeni ehk korgirakkude kihti 4. Millepoolest erineb puukoore keemiline koostis puitainest? Põhjamaade okaspuukoore koostis (Puiduteadus lk. 33):
annaabi.ee 
