Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale): loogika – „idee iseendas ja enda jaoks“, puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks loodusfilosoofia – „idee teisitiolemine“ selle võõrandumine materiaalses maailmas vaimufilosoofia – „idee tagasitulek teisitiolemisest iseendasse“. Viimase sisuks on inimteadvus ja inimtegevuse vormid Vaimufilosoofia jag. omakorda: subjektiivne vaim - individuaalse teadvuse iseärasuste analüüs objektiivne vaim, kuhu kuuluvad sotsiaalsed institutsioonid - õigus-, moraali-, riigi- ja inimajalugu absoluutne vaim - ühiskondliku teadvuse analüüs Absoluutne vaim on Hegeli filosoofiasüsteemi lõppaste, mis omakorda jaguneb:
Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale: · a) loogika - "idee iseendas ja enda jaoks" - see on puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks, · b) loodusfilosoofia - "idee teisitiolemine" - selle võõrandumine materiaalses maailmas, · c) vaimufilosoofia - "idee tagasitulek teisitiolemisest iseendasse". Vaimufilosoofia sisuks on inimteadvus ja inimtegevuse vormid. Vaimufilosoofia jaguneb omakorda kolmeks: · 1) subjektiivne vaim - individuaalse teadvuse iseärasuste analüüs; · 2) objektiivne vaim, kuhu kuuluvad sotsiaalsed institutsioonid - õigus-, moraali-, riigi- ja inimajalugu; viimast käsitatakse vabaduse tunnetamise progressina; · 3) absoluutne vaim - ühiskondliku teadvuse analüüs.
3 osa: 1)Subjektiivne vaim - käsitleb üksiku inimese elu. Alles inimeses saab vaim iseendast teadlikuks. See, mis loogika üldistes mõistetes olemas vaid mõeldavana, omandab nüüd tõelisuse. Vaim hakkab endast väljas olemise seisundist endas olemise seisundisse üle minema. 2)Objektiivne vaim - mingi objektiivne suurus. Siia käib ka eetika. Kirjeldab pere, ühiskonda, riiki ja ajalugu. Astub indiviidi seaduste maailma, mille koondnimeks eetika. 3)Absoluutne vaim - alles siin on vaim teisitiolemisest tagasipöördununa täiesti iseenda juures. Kunst, religoon ja filosoofia (kõrgeim). Kunsti ilu seisab meelelise ja mõttelise vahel, kunst tõlgib ennast looduse keelde. Kunstist kõrgemal seisab religioon, mida kunst välise meelelisuse vormis ilmutab. Kristliku kui kõrgeima religiooni astme sisu langeb kokku tõelise filosoofia sisuga. Ise pidas kõrgeimaks astmeks protestantismi. Inimene teab jumalast, kuivõrd jumal inimestes iseendast on teadlik. See on teadmise teadmine, jumala
annaabi.ee 
