munandid seemnerakke. Mehel võivad viljastamisvõimelised seemnerakud tekkida puberteedist kuni kõrge eani välja, naisel tekivad sigimisvõimelised munarakud kunimenopausini. Nii munasarjad kui ka munandid toodavad ka suguhormoone: munasarjad peamiselt östrogeene ja gestageene, munandid peamiselt androgeene. Munandite või munasarjade eemaldamist või funktsioneerimisvõimetuks muutmist nimetatakse kastratsiooniks. Sugunäärmete kahjustused võivad kaasa tuua muutusi teisestes sootunnustes, kasvuhäireid, sigimishäireid ja muutusi seksuaalkäitumises. Kokkuvõte: Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on erinev mõjuaeg ja kindel toime, st nad mõjutavad ainult kindalt kude või elundit. Muutused hormoonide sünteesis (üle- või alatootmine) põhjustavad suuri häireid organismi talitluses.
8 Skisofreeniku eest hoolitsemine võib olla vägagi vaheldust pakkuv. 9 See, mida skisofreenikud näevad/kuulevad, on nende jaoks täiesti tõeline-ükskõik kui uskumatu või ebareaalne see teiste jaoks ei tundu. 10 Ravimite korrapärane võtmine ja ettenähtud teraapiasessioonid on ELUTÄHTSAD. Skisofreenia on aju haigus. Skisofreeniahaigete aju teatud osad toodavad ülekogustes keemilist teatavat teabekandjat-dopamiini, samal ajal kui nende aju teisestes osades jääb dopamiinist puudu. Tõenäoliselt tekib skisofreenia erinevate faktorite kombinatsiooni tulemusena: perekonna haiguslugu, kasvamine linnatingimustes, meelemürkide kasutamine, stressirohkete sündmuste mõju, nakkushaiguste põdemine raseduse ajal. Haiguse arenemine Prodomaalne faas astmelised muutused meeleolus ja käitumises, kõrvale hoidmine sotsiaalsetes kontaktidest, kummaline käitumine, väsimus, ükskõiksus, hooletus välimuses/hügieenis
temal jälgi ei ole. Mitteteadvuses ja eelteadvuses on tohutu energia, kuid see pole käepärane, ei allu tahtele. Teadvuse käsutuses olev energia on hõlpsasti tahteliselt ümber paigutatav, see paigutamine on tähelepanu aluseks. Esmased protsessid voolavad vabalt ühelt ideelt teisele, ei arvesta aega ega ruumi, reaalsust ega loogikat, kalduvad hõlvama mitteteadlike soovidega seotud, rahuldust andvaid ideid. Teisestes protsessides psüühiline energia kõigepealt seotakse (mida kajastab tähelepanu), mistõttu see voolab tahteliselt suunatuna, hõivab ideesid suurema stabiilsusega, taludes vajaduse korral rahulduse edasilükkamist, tehes seega võimalikuks katsetamise ja uute rahulduseni viivate teede leidmise. Esmased ja teisesed protsessid on mõtlemise põhikategooriad psühhoanalüüsis ja vastanduvad teineteisele niisamuti nagu naudingu- ja reaalsuseprintsiip, mis on motivatsiooni põhikategooriad.
annaabi.ee 
