Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust). A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 15. Millest ja kuidas sõltub keha takistus? V: Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. A: [6] 16. Kuidas kasutada elektritarvitit niiskes ruumis (nt vannitoas)? Mida teha, mida mitte? V: Vannis või dusi all olles ei tohi elektritarviteid kasutada. Radiaatorile ei tohi riideid kuivama panna. Oodata vannitoa niiskuse alanemist enne fööni kasutamist. A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/35_elektrisead mete_kasutamine
t [1 s] Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ameltikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks järgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on RH elektrood, millele asetatakse käsi ja teiseks plaadiks nahaalused koed. Dielektrikuks on aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga.
t [1 s] Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ameltikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks järgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on elektrood, millele asetatakse käsi ja teiseks plaadiks nahaalused koed. Dielektrikuks on aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus R H on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha
annaabi.ee 
