struktuuriosade kõvaduse määramiseks C. Lõõmutatud 50% terased D. Karastatud -50% terased Score: 10/10 5. Materjali plastsusnäitajateks on? Student Correct Value Feedback Response Answer A. katkeahenemine 50% Z B. HRC -50% C. katkevenivus A 50% D. KV -50% Score: 10/10 6. Millised teimidest on staatilised katsetused? Student Correct Value Feedback Response Answer A. surveteim 34% B. tõmbeteim 33% C. kõvadusteim 33% D. löökpaindeteim -50% Score: 10/10 7. Millised on pingeühikud? Student Correct Value Feedback Response Answer A. N -25% B
A. Plastsus ja sitkus on üks ja sama näitaja B. Plastsus on materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel ja tekkinud mõõtmete/kujumuutust säilitada pärast jõudude eemaldamist. C. Sitkus on tehnoloogiline näitaja, näitab külmsurvetöödeldavust D. Sitkus on materjali võime taluda purunemata löökkoormusi Score: 10/10 6. Millised teimidest on staatilised katsetused? Student Response Correct Answer Feedback A. kõvadusteim B. löökpaindeteim C. tõmbeteim D. surveteim Score: 6,7/10 7. Tõmbeteimiga määratakse järgmised materjali tugevusnäitajad Student Response Correct Answer Feedback A. tugevuspiir B. kõvadus C. löögisitkus D. voolavuspiir või tinglik voolavuspiir
1 + 22 + 32 - 1 2 - 2 3 - 3 1 ) 1+ µ 2 uK = Ekv 3E Teooria on kasutatav (vastavalt teimidele) materjalide puhul, mille piirseisundiks on plastsuse teke. 8.3.2.5. Mohr'i tugevusteooria Teimidest habraste materjalidega selgus, et (Chr. O. Mohr 1835-1918): · liitpinguse korral on piirseisundi Ruum-piirpingus Võrdohtlik tasand-piirpingus tekkimisel peamise 3lim 3lim tähtsusega ekstreemsed pea- pinged 1 ja 3 (2 K K mõju on tühine);
Põhiuuring peab haarama kõiki pinnasekihte, mis on olulised antud projekti jaoks. Uuringutel peab kindlaks määrama olemasolevad pinnasevee tasemed Tuleks kindlaks määrata kõigi põhjavee survet mõjutada võivate veeallikate ekstreemsed veetasemed. Ehituskoha läheduses peab kindlaks määrama iga kuivenduskaevu ja imbkaevu asukoha ja selle tootlikkuse. Tavapäraselt koosnevad põhiuuringud kaevistest, puurimistest, välikatsetest ja laboratoorsetest teimidest. Uuringupunktide vahekauguse ja sügavuse peab valima olemasoleva ehitusgeoloogilise informatsiooni (eeluuring), ehitise tüübi ja eeldatava koormuse alusel. Orienteeruvad suurused on toodud standardis EVS-EN 1997-2. Järgmisi uuringupunktide vahekaugusi peaks kasutama juhendmaterjalina: kõrg -ja tööstusehitiste jaoks uuringupunktide võrk sammuga 15 kuni 40 m; suure pindalaga ehitiste jaoks võrk sammuga kuni 60 m;
annaabi.ee 
