Esimene on arvutid, millised on omavahel ühendatud püsiliinidega. Püsiühendusega arvuti abil saab kasutada kõiki Interneti teenuseid. Seega: suure algustähega Internet on täiesti konkreetne võrk. Väikese algustähega internet tähistab aga võrgustikku arvutivõrku, milles leidub väga erisuguseid arvuteid ja kohtvõrke ning mis võimaldab neil kõigil omavahel suhelda. Väikese algustähega internet on üldmõiste. 37. Millal ja millest sai Internet alguse? Tehnouuringute keskuse ARPA moodustamine Ameerika Ühendriikides 1960ndatel aastatel, 1969 luuakse ARPANETInterneti algus, TCP/IP protokolli väljatöötamine 1970ndatel aastatel ja teistegi arvutivõrkudega suhtlemine TCP/IPle baseerudes Oma algse tõuke sai Internet militaarringkondadest, kui USA moodustas oma tehnouuringute keskuse ARPA ( Advanced Research Project Agency), mille ülesandeks oli kindlustada Ameerika Ühendriikide liidripositsioon teaduse ja tehnika vallas, mis oleks rakendatav ka
suhteliselt raske. 27. Millised üldised (maailma)poliitilised sündmused mõjutasid infokorralduse arengut 1950ndatel? 1950 aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USAs kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. 1957.a saatis NL orbiidile esimese tehiskaaslase. Vastuseks sellele moodustas USA tehnouuringute keskuse ARPA (Advanced Research Project Agency), mille ülesandeks oli kindlustada USA liidripositsioon teaduse ja tehnika (eriti sõjatööstuse) vallas. 1960ndatel hakkas ARPA intensiivselt tegelema arvutivõrkude probleemiga. 1962.a hakati uurima, kuidas USA Armee saaks hallata oma käsu ja kontrollisüsteeme peale tuumarünnakut. Eesmärk oli luua detsentraliseeritud süsteem, mis suudaks infot vahetada ka siis, kui üks osa sellest on hävinud
püsivalt Internetti ühendatud üle 8 miljoni arvuti. Nendest umbes 100.000 olid Interneti avalikud serverid, mis sisaldavad avalikult levitatavat informatsiooni. Interneti kasutajaid oli siis ca' 34 miljonit. 2001.a. algul oli ainuüksi 300 miljonit Interneti kasutajat, kes omasid selle võimaluse oma kodus. Pooled nendest elasid Põhja Ameerikas, s.o. Kanadas ja USA-s. Natuke ajalugu. 1957.a. saatis NSVL välja esimese maa tehiskaaslase. Sellele vastukaaluks moodustas USA valitsus tehnouuringute keskuse ARPA (Advanced Reseach Project Agency), mille eesmärk oli kindlustada USA liidripositsioon tehnika ja teaduse valdkonnas maailmas. ARPA töötas intensiivselt arvutivõrkude loomise kallal ning 1969.a. lõpuks ühendati 4 USA erinevates osades paiknevat superarvutit tolle aja mõistes kiirete sidekanalite kaudu. Seda arvutite ühendust hakati kutsuma ARPANET - iks. Iseärasuseks oli veel see, et selles ARPANET -is puudus peaarvuti. 1971.a. oli ARPANET -is 15 ja 1972.a. juba 32 arvutit
annaabi.ee 
