Eesti jätkusuutlikkust näitav säästva arengu indeks on kolme viimase aastaga vähenenud ja Eesti on 142 riigiga võrreldes langenud üheksa koha võrra: 27. kohale. Kuni tootel puudub lisandväärtusele orienteeritud traditsiooniline tööstuslik müügiväljund, mida tarbija saab hinnata, ei ole me sisuliselt tulevikule mõeldes jätkusuutlikult konkurentsivõimelised. Arvestades kui mobiilseks on juba muutunud üleilmne majandusruum ja kui kiiresti võib toimuda riikidevaheline tehnosiire, on eesti üks eeliseid olnud paindlikkus ja küllalt kõrge absorbeerimisvõime. Siin saab ja peaks riik üha jõulisemalt kaasa rääkima. Kuna kõigest sellest võime järeldada, et Eesti ühiskond ei ole küllalt jätkusuutlik, peame jätkama majanduse järk-järgulise tasakaalustamisega. Sellele on aidanud kaasa kiire sisemajanduse nõudluse vähendamine, väliskaubanduse tasakaalu paranemine ja tööjõuturu kohandumine. Eesti avatus annab meile võimalused, kuid teeb meid ka
sündivus ja kõrge keskmine eluiga. 34. Riikidevahelise tehnosiirde mudelid Majanduse ja majanduspoliitika globaliseerumise tõttu pole kõigi vajalike tehnoloogiate enda riigis arendamine otstarbekas ega võimalik. Soomes tehtud uurimus näitas, et kohapeal töötati välja kõigest 3% tehnoloogiatest, 97% võeti üle teistest riikidest. Paljude arengumaade panus tehnoloogiate väljatöötamisse on praktiliselt nullilähedane. Riikidevaheline tehnosiire on kirjeldatav nelja põhimudeli abil. Migrandi mudel keskendub ajude ehk oskustööjõu sissetoomisele teistest maadest. USA võtab vastu ligikaudu pool miljonit registreeritud immigranti aastas. Muidugi eelistatakse noori, terveid ja harituid, kellel on olemas USA-le vajalikud oskused. Selline immigratsioonipoliitika on säästnud USA-le tohutult haridus- ja koolituskulusid. 1/4 kuni 1/3 USA diplomiinseneridest on esimese põlve migrandid
Samuti peaks tõkkeks olema potentsiaalsete immigrantide jaoks harjumatult külm kliima. 31. Riikidevahelise tehnosiirde mudelid Majanduse ja majanduspoliitika globaliseerumise tõttu pole kõigi vajalike tehnoloogiate enda riigis arendamine otstarbekas ega võimalik. Soomes tehtud uurimus näitas, et kohapeal töötati välja kõigest 3% tehnoloogiatest, 97% võeti üle teistest riikidest. Paljude arengumaade panus tehnoloogiate väljatöötamisse on nullilähedane. Riikidevaheline tehnosiire on kirjeldatav nelja põhimudeli abil. Migrandi mudel keskendub ajude ehk oskustööjõu sissetoomisele teistest maadest. USA võtab vastu ligikaudu pool miljonit registreeritud immigranti aastas. Muidugi eelistatakse noori, terveid ja harituid, kellel on olemas USA-le vajalikud oskused. Selline immigrat-sioonipoliitika on säästnud USA-le tohutult haridus- ja koolituskulusid. 1/4 kuni 1/3 USA diplomiinseneridest on esimese põlve migrandid