Esimene samm Eesti jätkusuutliku arengustrateegia kujundamisel on olulisemate eelduste ja kontekstifaktorite väljatoomine, millest meie lähikümnendite areng sõltub 1. Globaliseerumisprotsesside jätkumine ja süvenemine 2. Lokaalne identiteet väärtustub 3. Rahvastikupilt diferentseerub, individualiseerumine süveneb. 4. Tarbimisühiskonna jätkumine, heaoluühiskonna mudeli leviala laienemine. 5. Erinevuste suurenemine, süvenev polariseerumine. 6. Kiirenev tehnologiseerumine. 7. Tugevnev surve tasakaalustada tarbimisühiskonna varjukülgi. 8. Valupunktide ideoloogia. 9. Strateegiliste kavandajate eelised. 13 Kasutatud kirjandus 1. Euroopa Parlament (2015) Bioloogiline mitmekesisus, loodus ja pinnas. http://www.europarl.europa.eu/atyourservice/et/displayFtu.html?ftuId=FTU_5.4.3.html [10.04.2016] 2. Keskkonnaministeerium (2016) Säästev areng. http://www.envir.ee/et/saastev-areng [11.04.2016] 3
Anesteesia plahvatuslik levik 19. sajandi keskel oli ilmselt ka põhjus, miks järsku kadus paaniline hirm ,,varjusurma" ees viimane sai õudsest elusaltmatmise assotsiatsioonist priiks ja muutus kirurga truuks abimeheks. Tehtud oli veel üks samm surma kontrollimise teel. Teine surma kontrollimise meetod, mis arstiteaduses levima hakkas oli antiseptika, mikroorganismide tapmine keemiliste vahenditega, pioneeriks Joseph Lister (1827-1912). 20. sajandi tendentsid (surma ja elu mõiste tehnologiseerumine) 20. sajandi alul ilmusid inimesed, kelle jaoks senine kontseptsioon, mille kohaselt elu=surm, ei olnud enam tõsiseltvõetavad. Põhines kriitika ainevahetuse kontseptsioonil ning võrdlus, mida kasutati, tehti aurumasinaga viimane nimelt ju ei kuluta ennast (metalli) tööks, vaid sütt. Elu ja surma hakati jälle vastandama, seekord (jälle) eluslooduses mehhaanilisi toimismisprintsiipe nähes. Hakkas kujunema arusaam, et surm ei ole ilmtingimata
Surma diagnoos on tehniline, mitte bioloogiline (Vana, süda-kopsud-diagnoos, püsib siiski meeles, sest vaja siirdamiseks organeid...) Kordamisküsimused · Mida uurib meditsiiniantropoloogia, mis on selle valdkonnad? · Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid · Tooge näiteid kontseptsiooni ,,elu, see on surm" kohta · Nimetage 19. sajandil surma retseptsiooni mõjustanud avastusi / uusi meetodeid arstikunstis · 20. sajandi tendentsid (surma ja elu mõiste tehnologiseerumine) 16 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss ARAABIA Islam kandis edasi antiiktraditsioone. Teadus ja meditsiin olid arvestataval tasemel. Neil ka suur rakendus. Araabiamaailma fenomen (kui räägime teaduse arengust) esimese aastatuhande teisel poolel seisnes paaris asjas: · Esiteks maailmariik araablaste (islami) poolt domineeritav ala ulatus Indiast ja Kesk-Aasiast idas Hispaaniani läänes.
annaabi.ee 
