selles mõtlema ja mõtestama õpetamises. Ma julgen öelda, et ülikool on märksa enam turule orienteeritud," rääkis Vinter. Teisalt on aga vajadus just nende samade baasväärtustest tulenevate oskuste järele. ,,Kui me vaatame, milliseid inimesi see turg meilt ootab, siis tegelikult ta ootab nende samade kvaliteetidega inimesi ta suudab koostööd teha, keerulisi probleeme lahendada ja ta on loovam. Me haarame nende tehnilisemate asjade järgi, sest meil ei ole veel selliseid inimesi ja neid oskusi, kuidas neid parimal moel ette valmistada. Praegu on selles osas nagu üleminekuaeg," arutles ta. Vinteri sõnul ei saa hariduses teha liiga kiireid või ootamatuid muudatusi, sest see tähendaks eksperimenteerimist terve põlvkonnaga. ,,See on tasakaalu otsimise küsimus, ei saa ka ju täiesti vastuvoolu ujuda, et valmistada inimesi ette mingiks väga teistsuguseks
*Hendry Rousseau(1944- 1910) *Maurice Vtillo(1883- 1955) *Paul Kondas(1900-1985) REGIONALISM Aeg: 1920-19140 a. Tunnused: *Nostalgia maaelu järele *Kohati naiivsed *Eeskuju gootikast ja renessansist Kunstnikud ja maalid: *Grant Wood(1892-1942) ,,Ameerika gootika" *Thomas Hart Benton(1889-1975) *"Chillmarki inimesed" Sai mõjutust J.Pollocki maalidest *Rockwell Kent(1882- 1971) ,,Puud" POP-KUNST Aeg:1950-1960ndad a. Tunnused: *Katsetused kõige tehnilisemate ,värskemate võtetega(akrüül) *Inspiratsioon reklaamidest,ajakirjadest, koomiksitest. *Vahet ei tehta heal ja halval maitsel. *Jälgib igapäevast modernset maailma. *Tegelased ja esemed olid erksate värvidega *Suurejoonelisus Kunstnikud ja maalid: *Richard Hamilton (1922-..) ,,Mis teeb kodu heaks" *Ed Kienholz(1927-2994) ,,Sõjamemoriaal" *Claez Oldenburg (1929-..) ,,Kirss ja lusikas" OP-KUNST Aeg: 1960ndad a. Tunnused: *Optilised efektid *Illusioonid *Silmapete
• esinevad jonnihood • tähelepanu hajub kergesti • ei kannata lärmi • tundub, nagu ei kuuleks • võivad olla kõnehäired • koordinatsioon võib olla halb, pillab asju maha ja ajab neid ümber • võib olla allergiline • laps võib olla koolis täiesti teistsugune kui ta oli lasteaias Lugemine • ei õpi ladusalt lugema või teeb seda väga hilja • suudab lugeda omaette, aga ette lugedes teeb palju vigu • oskab lugeda ilukirjandust, aga eksamiküsimuste või tehnilisemate tekstidega on probleeme • loeb ladusalt, aga ei saa loetu sisust aru • peab mitu korda lugema, et sisust aru saada • jätab ridu vahele • ei suuda järge pidada • ei armasta lugeda ja üritab seda vältida ‒ alustab hästi, aga järk-järgult lugemine halveneb • vahetab silpe ja sõnu • jätab lühikesed sõnad (nt oli, nad) lugemata või asendab need teistega 65 • oskab mingit sõna ühel leheküljel lugeda, aga järgmisel leheküljel loeb seda valesti Käekiri
raskematel matkalõikudel. Näiteks jalgrattamatka keskmiseks liikumiskiiruseks on 10 km/h, jalgsimatkal 5 km/h ja veematkal 5 km/h. Keskmised näitajad muutuvad vastavalt eelpool nimetatud teguritest. Planeeri matka ohutuse tagamiseks turvalisuse küsimused. Turvalisus sõltub suurel määral matka hoolikast ettevalmistusest, matkajuhtide pädevusest ning ohutuse tagamiseks mõeldud varustuse olemasolust (eriti tehnilisemate matkade korral). Normaalne matkajuhtide hulk lastematkal on 1 juht 10-12 lapse kohta. Optimaalne 160 rühma suurus on 8-24 last rühmas. Suuremate rühmade korral tuleb jaotada rühmad väiksemateks gruppideks. Planeerimisel koosta ka vajaliku varustuse loetelu. Varustuses peab sisalduma konkreetse matka jaoks vajalik. Varustus jaota matkajate isiklikuks ja kogu rühma varustuseks. Planeeri ka ühise varustuse jaotus rühmaliikmete vahel.
annaabi.ee 
