2.1. Blokeerimise liigid Blokeerimine jaotatakse vastavalt osalejate arvule kolmeks (J. Alfonso jt, 2010): · üheblokk ( individuaalne blokk) - blokeerib üks mängija; · kaheblokk blokeerivad kaks mängijat; · kolmeblokk blokeerivad kolm mängijat. 2.1.Mängijate positsioonide iseloomustus Tänapäeva võrkpallis jagunevad mängijad vastavalt nende taktikalistele ülesannetele väljakul. Mängijad on spetsialiseerunud ja oskavad kõige paremini sooritada just neid tehnikaelemente mängus, mis antud positsioon eeldab. (E. Liik, 2003). Mängijate positsioonid ja iseloomustus: · I tempo ründajad - tavaliselt pikad ja väga liikuvad, hea hüppevõime ja taktikalise taibuga. (J. Zelesnjak, L. Ivoiliv, 1991).Temporündaja peab olema ka petteks vastaspoole temporündajale ning tegema kõik võimaliku, et vastaspool ei jõuaks vajadusel nurgamängijale appi sulustama.
Blokeerimine jaotatakse vastavalt osalejate arvule kolmeks (J. Alfonso jt, 2010): üheblokk ( individuaalne blokk) - blokeerib üks mängija; kaheblokk – blokeerivad kaks mängijat; kolmeblokk – blokeerivad kolm mängijat. Mängijate positsioonide iseloomustus Tänapäeva võrkpallis jagunevad mängijad vastavalt nende taktikalistele ülesannetele väljakul. Mängijad on spetsialiseerunud ja oskavad kõige paremini sooritada just neid tehnikaelemente mängus, mis antud positsioon eeldab. (E. Liik, 2003). Mängijate positsioonid ja iseloomustus: I tempo ründajad - tavaliselt pikad ja väga liikuvad, hea hüppevõime ja taktikalise taibuga. (J. Zelesnjak, L. Ivoiliv, 1991).Temporündaja peab olema ka petteks vastaspoole 9 temporündajale ning tegema kõik võimaliku, et vastaspool ei jõuaks vajadusel nurgamängijale appi sulustama.
Inimese sisemaailm. Visualiseerimise mõju sõltub sportlase individuaalsetest omadustest. Näiteks võib mõni sportlane tajuda olümpiamängude kuldmedali kaelariputamist mitte motiveerivalt, vaid hoopis hirmutavalt, sest see sisaldab survet võita. Reaalse ja kujutletava ajaline vastavus. Visualiseerimisega tegeleb teadvustama- tult iga sportlane, kes mõtleb oma esinemisele. Risk tekib aga juhul, kui kujut- luses ei sooritata tehnikaelemente reaalajas toimuvale vastavalt, vaid kiiremini, arvates ekslikult, et mida selgemaks on tehnikaelement/tegevus meile saanud, seda kiiremini võiksime seda mõttes ette kujutada. PSÜÜHILISED PROTSESSID JA NENDE SEOS. KEHALISE TEGEVUSEGA 4. Nimetage ärevuse kaks komponenti. 1. ärevusetunnetuslik komponent on kognitiivne ärevus (muretsemine, ootusärevus); 2. ärevuse kehaline komponent on somaatiline ärevus (tajutava kehalise akti- vatsiooni määr). Lisaks eristatakse
annaabi.ee 
