Messier 33 ehk Kolmnurga galaktika asub Maast 2,3 miljoni valgusaasta kaugusel. See galaktika on spiraalgalaktika. Galaktika läbimõõt on 46 000 valgusaastat. Usutakse, et tegemist võib olla Andromeeda kaaslasega. Suuruselt on Messier 33 kolmas Kohalikus Galaktikarühmast. Tema läbimõõt on umbes 60 000 valgusaastat. Temast suuremad on Andromeeda udukogu ja Linnutee. Messier 33 on nähtav palja silmaga eeldusel, et taevas on piisavalt pime ning seda ei valgustata tehisvalgusega. Messier 32 on kääbusgalaktika, mis asub Maast umbes 2,65 miljoni valgusaasta kaugusel. M32 on Andromeeda kaaslane. M32 on elliptiline galaktika, mille läbimõõt kõige laiema koha pealt on 6,5 valgusaastat. M32 koosneb peamiselt vanadest ja tuhmidest punastest ning kollastest tähtedest. Uusi tähti jooksvalt juurde pole tekkinud. M32 keskel asub suur must auk. Messier 110 on elliptiline kääbusgalaktika, mis on Andromeeda kaaslane. Võrreldes M32-ga
suurendada töökeskkonna müra. Ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud automaatse kontrolliga, mis teavitab igast rikkest, kui see peaks kahjustama töötajate tervist. Valgustus Töökoht peab olema piisavalt valgustatud (projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku päevavalgus). Valgus tuleb suunata nii, et ei tekiks häirivaid varje ning et see ei pimestaks töötajat. Kui päevavalgust ei ole piisavalt, peavad välistingimustes paiknevad töökohad ja liikumisteed olema varustatud tehisvalgusega. Tööruumi aknad, seinad, laed ja põrandad Juhul kui tööruumi aknad on avatavad, peab neid olema võimalik ohutult avada, sulgeda ja reguleerida. Otsese päikesevalguse ning soojuskiirguse kaitseks peab päikesepoolseid aknaid saama vajadusel katta. Aknaid peab olema võimalik puhastada ohutult (sh katuseaknad). Seinad, mis on läbipaistvad peavad olema valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest ning olema selgelt märgistatud. Seadmed või konstruktsioonid, mis on
2) inimeste evakueerimiseks. Valgustitena kasutatakse põhiliselt kaht tüüpi lampe: Hõõglambid Päevavalguslambid Päevavalguslampe kasutatakse täpsema töö puhul. Nende puuduseks on valgusvoo kõikumine, mida nimetatakse stroboskoopiliseks efektiks. Sellest saab vabaneda, kui - lambid lülitada vooluvõrgu erinevatesse faasidesse - nihutada lampe kondensaatorite abil. 4 kunstlik valgustus vs loomulik päevavalgus Loomulik valgustus on tehisvalgusega võrreldes inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga Kunstvalgusega sellise valgustiheduse saavutamiseks on vaja kulutada suurel hulgal energiat ja tulemus ei saa ikkagi sedavõrd mugav. Põhiline erinevus on selles, et päikesevalgus on teise iseloomuga, valgus hajub ühtlasemalt ja peegeldub tihti ka maapinnalt üles- moodustades
annaabi.ee 
