soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega. 3 Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Elektriseadmed jaotatakse: 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid lahtisteks seadmeteks.
Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustavaid õhus liikuvaid aineid, tuleb tööruumid varustada väljatõmbeventilatsiooniga. Ventilatsioonid ei tohi suurendada töökeskkonna müra. Ventilatsiooniseade peab olema selline mis teatab automaatselt igast rikkest, see on vajalik töötajate tervise kaitseks. 1.4. Valgustus Töökohad peavad olema piisavalt valgustatud ja tehisvalgusele tuleks eelistada päevavalgust. Tööruumid, kus töölised võivad tehisvalguse rikke korral ohtu sattuda, tuleks varustada piisava turvavalgustusega. 2.Töövahendile esitatavad nõuded 2.1. Konstruktsioonielemendid Töövahend peab olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Töövaheni osad, trepid platvormid trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema ohutust tugevate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. 2.2. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadmed
meenutav veidi kare pind. Jääklaas laseb läbi hajutatud valgust ja kasutatakse teda peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel. [4] 1.3.Toonitud klaas Toonitud klaase saab karastada ja lamineerida. Toonitud klaasi saab kasutada igal pool, kus toonitud klaas on vajalik visuaalse efekti jaoks või privaatsuse suurendamiseks. Samas vähendab klaas ka UV kiirgust. [5] Võimalik kasutada välis- ja siselahendustes - aitab vähendada päevavalguse läbilaset, samas ikkagi vähendades tehisvalguse kasutuse vajadust. [5] 6 1.4.Musterklaasid Dekoratiiv- ehk musterklaasi kasutatakse uste, akende, vaheseinte ja kapiuste valmistamisel ning privaatsust nõudvates kohtades. Dekoratiivklaase on erinevates toonides ja paksustes. Musterklaase on võimalik lõigata, lihvida, puurida ning olenevalt mustri sügavusest on enamus ka karastatavad ja lamineeritavad. [6] 1.5
nende erineva koormatuse ühtlustamiseks vastavas piirkonnas. Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitustingimustega. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa, mis koosneb ainult elektriseadmetest : elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijast. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid nim elektriseadmeteks. Elektriseadmed jaotatakse : 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse kinnisteks ja lahtisteks seadmeteks (siseruumides / väljas). Asukoha järgi paikseteks ja teisaldavateks.
Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Neid jaotatakse mitmesse rühma vastavalt erinõuete alusel koostamisele, paigaldamisele, kasutamisele, rikete kõrvaldamisele ja talitluse taastamisele, mis sõltuvad nende otstarbest, valmistamisest ja talitluspingest. Otstarbe alusel: 1.Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 4 2.Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saami- seks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3.Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid
Selliselt keskkonnalt (näiteks udu, mille piiskade läbimõõt ületab 10-6 m) hajunud valgus pole sedavõrd sinine kui selge taevas, sest pilvise taeva kiirguses on vähem spektri sinist osa. Kuna atmosfääri tiheduse fluktuatsioonid põhjustavad hajumise, mistõttu esemete kontuurid muutuvad ebateravaks, kasutatakse tihti - näit. vaatlusteks udus ja pimedas- terava kujutise saamiseks infrapunast valgust, mis hajub vähem. 41. Valgusallikad ja nende olemus. Tänapäeval on peamiseks tehisvalguse ja-kiirguse allikaks ülemöödunud sajandi 80. aastail laiemalt kasutusele võetud elektrilamp. Mitmesugustest elektrilampidest sobivadvalgustuse tarbeks ainult hõõg- ja lahenduslambid, sest muude elektrilampide näitajad ei vasta valgustehnilistele või ka hügieeninõuetele. Võrreldes Päikesekiirgusega mis sisaldab nähtavat valgust kuni 40% ja bioluminestsentsvalguse allikatega, muutub
annaabi.ee 
