-radioaktiivsus tekib kui neutroneid on märksa rohkem kui prootoneid ja kõrgem neutronite poolt hõivatud energiatase on prootonite energiatasemest kõrgem, lagunemisel paiskub tuumast välja -osake ZAX -10 e + AZ+1Y radioaktiivsus tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimust võtma, tuuma stabiilsuseks heidetakse välja -osake ZAX 24He + A-4Z-2Y poolestusaeg ajavahemik, mille jooksul jaguneb pool antud radioaktiivse aine tuumast (T) tehisradioaktiivsus tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsus tuumareaktsioonid - reaktsioonid, kus toimub aatomituumade muundumine tuumareaktsioonides võib energia eralduda või neelduda - (endo neeldumine, ekso eraldumine) tuumareaktsioonide liigitamiseks on kaks viisi: 1. Reaktsioon toimub vahetult/moodustub vahetuum 2. Reaktsioonide käigus toimub raskete tuumade lõhustumine (tuumareaktorid, tuumaenergeetika)/ Reaktsioonide käigus toimub kergete tuumade ühildumine
Element ninhkub perioodilisustabelis kahe ruudu võrra ettepoole. · Beeta-lagunemine elektron lendab tuumast välja,tuumalaeng suureneb ühe ühiku võrra, tuuma mass jääb samaks. Element nihkub ühe ruudu võrra lõpu poole perioodilisuse süsteemis. 7. Mis on looduslik radioaktiivsus? Looduslik radioaktiivsus on looduses esinevate isotoopide tuumade iseeneselik muundumine 8. Mis on tehisradioaktiivsus? Tehisradioaktiivsuseks nimetatakse tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsust. Tehisradioaktiivsus on nähtus, kus tuumade pommitamisel kergete tuumadega tekivad radioaktiivsed isotoobid, mida looduses ei leidu. 9. Mis on poolestusaeg? Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool vaadeldava radioaktiivse elemendi tuumast. 10. Mis on ioniseeriv kiirgus? Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks. 11
<--) Isotoobid – keemiliste elementide erimid, millede tuumades on võrdne arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid Ioonid - Keemilised omadused sarnased, kuid füüsikalised omadused erinevad (?) Looduslik radioaktiivsus- looduses on selliseid aineid, mis iseeneslikult kiirgavad radioaktiivkiirgust. Alfa kiirgus - täielikult ioniseeritud heeliumi ioon? Beeta - liikuvate elektronide voog? gamma - ülilühilaineline elektromagnetkiirgus Tehisradioaktiivsus – kunstlikult sünteesitud uute aatomituumade tekitamine Mikromaailma osakeste registreerimine 1) Geiger-Mülleri loendur – trajektooril gaasi iooniseerumine 2) Wilsoni (udu)kamber – osake põhjustab kondenseerumise, trajektoor nähtav 3) Mullikamber – Vedelik, mis on sellisel temperatuuril ja rõhul, et kui osake siseneb kambrisse, hakkab see vedelik trajektoori ulatuses keema 4) Fotoemulsiooni meetod - fotoemulsioonis lõhutakse aine osakesed ära. (fotograafia)
α - lagunemine ( Sel juhul element liigub tabelis 2 kohta ettepoole, mass aga väheneb 4 võrra) XMZ -> Y + He24 β - lagunemine (sel juhul element liigub tabelis taha poole, mass jääb samaks) Xzm -> YMz+1 + L0-1 Näeme et tuumas tuli juurde 1 prooton , üks neutron vähenes ja tuumast lendab välja elektron. See tähendab neutron laguneb prootoniks ja neutroniks γ-kiirgus Kuna T kujutab endas el mag lainetust siis jääb element samaks vhäheneb aga tema tuuma energia Tehisradioaktiivsus Loodusliku radioaktiivsuse korral Tuumareaktsiooni on võimalik tekitada ka tehislikult. Selleks tavaliselt pommitatakse mingite osakestega aatomi tuuma. Sellist reaktsiooni nimetatakse tehisradioaktiivsuseks. 1920 Rutherford N167 + He42 -> O178 + H31 Tehisliku reaktsiooni tulemusena avastati neutron, st tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Kordamine. 1. Millised on osakeste registreerimise meetodid,selgita igat meetodit ( 4 tk ) 2
soojus. 21. Milles seisnevad kergete tuumade sünteesireaktsioonid? Too näide! Sünteesireaktsioonid on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Päikeses toimub vesiniku põlemine heeliumiks 22. Milles seisnevad raskete tuumade lõhustumisreaktsioonid? Too näide! Seisneb raskete tuumade lõhustumisel, mille käigus vabaneb energia. Kasutusel tuumareaktorites tuumajaamades. 23. Millist nähtust nimetatakse tehisradioaktiivsuseks? Tehisradioaktiivsus seisneb elemendi pommitamises osakestega, millel on suur kiirus 24. Milliseid reaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks? Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 25. Milles seisneb ahelreaktsiooni eripära? Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav
energia energia, mis tuleb kulutada, et tuuma lõhkuda üksikuteks koostisosadeks · .. · Eriseoseenergia seoseenergia ühe tuumaosakese kohta Radioaktiivsus · On aatomi lagunemine laetud osadeks nende voogu me registreerime kiirgusena ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad · Looduslik radioaktiivsus on looduses esinevate isotoopide tuumade iseeneslik muundumine · Tehisradioaktiivsus tuumareaktsioon abil saadud isotoopide radioaktiivsus · Radioaktiivsuse liigid: alfa-, beetalagunemine, gammakiirgus Radioaktiivsuse lagunemine seadus · Poolestustaeg (T periood) Aeg, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine tuumadest Ioniseeriv kiirgus, kiirguskaitse · Kriigus (ioniseeriv) kiirete osakeste voog (ja lühilaineline elektromagnetkiirgus) · Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist
21. Milles seisnevad kergete tuumade sünteesireaktsioonid? Too näide! Sünteesireaktsioonid on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Päikeses toimub vesiniku põlemine heeliumiks 22. Milles seisnevad raskete tuumade lõhustumisreaktsioonid? Too näide! Seisneb raskete tuumade lõhustumisel, mille käigus vabaneb energia. Kasutusel tuumareaktorites tuumajaamades. 23. Millist nähtust nimetatakse tehisradioaktiivsuseks? Tehisradioaktiivsus seisneb elemendi pommitamises osakestega, millel on suur kiirus 24. Milliseid reaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks? Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 25. Milles seisneb ahelreaktsiooni eripära? Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi
päikeseenergia ja koostootmise kasutuselevõttu Enrico Fermi Enrico Fermi (1901 1954), silmapaistev Itaalia ja USA tuumafüüsik, Nobeli preemia laureaat. Peetakse üheks 20. sajandi tippteadlastest. Füüsikadoktori kraadi omandas Pisa Ülikoolis 1922. a. Peamised teadussaavutused: elementaarosakeste statistika, praegusel ajal tuntud fermionide kohta kehtiva Fermi statistika nime all, (1927), tuumade -lagunemise teooria (1934), tehisradioaktiivsus ja tuumamuundumised aeglaste neutronite toimel ning transuraanide tekitamine (1934), mille eest sai Nobeli füüsikapreemia 1938. Emigreerus 1938. a. USA-sse, kus töötas Columbia Ülikooli ja hiljem Chicago Ülikooli professorina. Juhtis maailma esimese juhitava tuumalõhustumise reaktori ehitamist ja käivitamist Chicago Ülikoolis 1942. a. Osales tuumarelva loomisel Manhattani projekti füüsikute meeskonna ühe juhina. Salastatuse tõttu anti talle koos Leo Szilardiga 1944. a
Tuuma seoseenergia- nukleonide vastastikmõjuenergia vastandväärtus. Tuuma seoseenergia on võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Eriseoseenergia- tuuma seoseenergia ühe nukleoni kohta. Massidefekt- tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. Radioaktiivsus- aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teiseke aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad. Looduslik radioaktiivsus- tuumade iseeneslilk muundumine. Tehisradioaktiivsus- tuumareaktsioonide tulemusel tekkinud isotoopide radioaktiivsus. Alfakiirgus- radioaktiivse elemendi tuumadest väljuv heeliumi aatomi tuumade voog. Beetakiirgus- elektronide voog, mis tekib radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks. Gammakiirgus- elektromagnetvälja kvantide voog, mmis tekib tuuma siirdel ergastatud olekust põhiolekusse. Poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul langeb pool antud rasioaktiivse elemendi tuumadest.
X (z üleval, M all) (nool)- Y(Z-2 üleval, M- 4 all) plus He(2 üleval, 4 all). Z- jrk. nr, M- aatommass Beeta lagunemine: Seljuhul tuuma laeng suureneb ühe võrra ehk ta liigub Mendelejevi tabelis ühe koha võrra tahapoole. Valem vihikus. ( Siit järeldub, et tuumast väljub elektron, lisandub prooton ja see kõik tekib ühest neutronist, ,,mis kaob ära". Gamma lagunemine: Seljuhul aine sisemist muutust ei toimu, muutub aine energia, mis väheneb. Tehisradioaktiivsus Senised näited, reeglid olid seotud loodusliku radioaktivsusega, st aine iseeneselikult laguneb ehk muundub. Tehisradioaktiivsuseks nim inimese poolt tekitatud radioaktiivseid muundumisi. Lihtsaim variant on pommitada mingit tuuma osakestega. Tänapäeval kasutatakse selle jaoks kiirendeid. Ja katse tulemus sõltub väga millise energiaga on pommitav osake. Esimene reaktsioon tehti 1919a Rutherfordi poolt. Ta pommitas lämmastiku
Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele tolitaarriikideIe. Teadus, tehnika, kultuur Teadus o Tuumafüüsika o NZ-l tehti esimene tehislik tuumareaktsioon o Pr. Tehti tehisradioaktiivsus o Tehisained o Vitamiinid ja antibiootikumid Tehnika o Elektrienergia laialdatus o Auto, külmkapp, pesumasin muutusid tarbekaubaks o TV saated o Mootor (traktorid, kombainid) o Lennundus Kultuur o 1920 tummfilm o 1930 helifilm, mida alul ei tunnistatud o kirjandus väljendas möödunud sõda o kunstis sürrealism o paljud kunstnikud põgenesid New Yorki, sest kodumaal neid ei tunnustatud.
tuumades, kus tuumajõud ei ulatu enam üle kogu tuuma, on energeetiliselt kasulikum omada rohkem neutroneid kui prootoneid. Seda põhjusel, et täiendav neutron mõjutab teisi nukleone tuumajõuga, kuid ei tekita täiendavat tõukejõudu. Mida suurem on tuum, seda rohkem lisaneutroneid peab ta omama. See selgitab ka põhjuse, miks tuumalõhustumisel vabaneb vabu neutroneid. Lõhustumise tulemusena tekkinud väiksemad tuumad lihtsalt ei vaja nii palju neutroneid kui oli lõhustunud tuumas. 9. Tehisradioaktiivsus- aatomituumade sunnitud muundamisel tekivad radioaktiivsed tuumad, mida looduses ei esine, niiviisi hakati saama looduslikult statiivsetest elementidest radioaktiivseid elemente. Esimese niisuguse katse korraldasid 1034.a Fredeic ja Irene Jolioy-Curue. Al 27-13 + He 4-2 -> P 30-15 + n 1-0, erinevalt looduslikust fosforist P 31-15 laguneb radioaktiivne fosfor kiirates positrooni P30-18 -> Si 30-14 + e 0-1. Hiljem saadi sel viisil kõik
annaabi.ee 
