Lavassaare-Tootsi raudtee valla põhjaosas ning Sauga jõe keskjooks. Pärnumaa Loodus 2007 lk 50 Toomas kalda Pikkus 78,6 km Langus59,6 km Lang 0,77 m/km Keskmine vooluhulk 5,1 m3/s Minimaalne vooluhulk 0,045 m3/s Äravoolu moodul l/s*km2 4 Geoloogiline lõige Geoloogiline lõige on järgmine: pindmise kihi moodustab kuni 0,5 m paksune muld või kuni 2 m pakune täitepinnas. Tehispinnaste all on mereliiva 0,5 kuni 4 m paksune lasund. Liivakihi paksus on suurem ala kirde- ja põhjaosas ning väikseim jõe kaldal. Mereliiv katab 10...15 m paksust viirsavi kompleksi. Viirsavi pealispind asub absoluutkõrgusel -1...-2 m, jõe säng on kujunenud viirsavisse. Savikompleksi all asub tihe moreeni või liiva kiht. Sauga jõe kallastel on vahetult mulla-, turba- või mereliivade kihi all kuni kümne meetri paksune jääjärvelise tekkega viirsavi
karstisillad ja jäänukpangased so positiivsed pinnavormid. Suurim Kostivere karstiväli Jõelähtme jõgi voolab maa alla langatuslehtrid, avalõhed. Karstikoopad on teada 29 koobast. TEHNOGEENSED TASANDIKUD 1% Eesti pindalast Tekivad: 1. Pealiskihtide äravõtmisel (turvas,kruus, liiv, savi) 2. Ümberpaigutamisel 3. Pealeladestamisel(paekivid, tuhk) Eesti reljeefi on inimene muutnud just Kirde-Eestis, tehispinnaste muld ja taimkate on kaotatud pikaks ajaks. I Maapõuest maarete avakaevandamisel tekitatud maastikud - Kukersiit, fosforiit Katendi eemaldamine sammuva ekskavaatoriga puistendisse. Puistangualal kõrgenes maapind ligi 1/3 võrra (kohevam kui looduses lasuv). 1980. a. kaevandati sel moel 5,69 milj. t põlevkivi, eemaldati 19,87 milj. m³ katendit ning 13,95 milj. m³ vett pumbati ära. II Maarete kaevandamine, mis avanevad maapinnal (liiv, kruus, turvas). III Freesturbaväljad IV Tuhaplatood
Seda näitavad ka teiste vaatlusjaamade andmed. Kliima kujuneb mitmete faktorite koosmõjul, kus sademed on vaid üks neist. Vast kõige keerulisem on mõõta auramist. Aasta keskmine aurumine maapinnalt moodustab ca 464 mm, aurumine veekogude pinnalt jäävabal ajal on 603 mm (Климат Tаллина, 1982). Linna kliima formeerumist mõjutavad märgatavalt selle territooriumi füüsikalis-geograafilised eripärad, hoonestuse iseloom, roheliste massiivide, tööstusettevõtete, tehispinnaste olemasolu jne. Linnareljeef mõjutab ka tuule suunda ning tugevust. Talvekuudel domineerivad lõunakaarte, kuid suvel läänekaarte tuuled, kusjuures kevadel ja suvel suureneb kirdetuulte sagedus. Käesoleva KSH raames ei ole võimalik ja vajalikkäsitleda (analüüsida) kõiki antud piirkonna kliima kujundamise faktoreid 16 17 4. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju 4
annaabi.ee 
