kotkad, mõned kiskjad. Peamine vaenlane on inimene - toonekurgi ohustavad põllumajanduses kasutatavad mürgid, maanteeliiklus ja elektriliinid. 10.Uskumusi ja muistendeid · Mõnelpool räägitakse, et valge-toonekurg on kättemaksuhimuline lind. Kui inimesed tema pesitsemist segavad, toob ta rästikuid ja pillab need majaukse lähedale õuele. Samuti on arvatud, et toonekurg toob põlevaid tukke ja süütab maja. Seetõttu on mõnigi toonekurepesa lõhutud ja tehispesa jäänud ülespanemata. · Lõuna- Eestis tähendas toonekure ilmumine elamute lähedusse või lend üle maja inimese peatset surma, laskumine karjamaale või lend üle karja aga kariloomade surma. · Sellele linnule ei tohi kurja teha, tal on inimese mõistus ja linnu nägu. (Rõuge) · Toonekurg seisab ülemise ilmaga ühenduses. (Helme) · Kus toonekurg pesitseb, sinna ei löö välk sisse.
Eesti teadaolevast 46 asustatud pesapaigast 36 asuvad männikutes (24 rabas ja 12 mineraalmaal), 8 raielangil ja 2 soostunud segametsas. Pesapuuks on nimetatud pesadest 42 juhul mänd, 3 juhul kuusk ja ühel juhul kask. Neli pesapuud on kuivanud, kuid kalakotkas kasutab neid meelsasti edasi. Darwini Rahvuspargis asusid 59% pesadest (43) kuivanud mändidel ( et al. 2002). Pesa ehitab kalakotkas ise, ehkki kotkale on mitmetes riikides appi tulnud ka inimene. Eestis on 14 inimese poolt ehitatud tehispesa, mida kotkad on asustanud ja mis on rajatud lagunenud kotkapesa asemele. Eestis oli 2002. aastal ka uks paar, kes kasutas pesitsemiseks valgetoonekure pesa elektripostil (Männik & Sein 2004). Sobivas kohas asuvat (tehis)pesa asustavad kotkad häirimatuse korral meelsasti aastakümneid. 35 pikemat aega teada olevas pesas on keskmiselt pesitsetud 8 aastat. Pesa kaugus jahialast. Põhja-Ameerikas jääb 80% kalakotkapesade kaugus avaveest kõigest 500 m kaugusele (Ewins 1997)
6) kaitse või ohjamise korraldamise eelarvet. (3) Tegevuskava kehtestab keskkonnaminister. (4) Tegevuskava avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel. 78. Püsielupaikade kaitse (1) Püsielupaigas kehtib käesoleva seaduse §-s 30 või 31 sätestatud kaitsekord, mis määratakse käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt. Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik, välja arvatud asustamata tehispesa, ei ole kindlaks määratud § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks: 1) lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses; 2) merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 meetri raadiuses; 3) suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses; 4) väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses; 5) kaljukotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 500 meetri raadiuses;
annaabi.ee 
