*Looduslik rohumaa- on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega *lüpsikari- veste kari kes annavad piima inimeste tarvis *lüpsja-lehmatalitaja- laudatööline kes tegeleb lehmadega M: *Maaparandus ehk melioratsioon- on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine. Maaparanduse tulemusena asendatakse põlismaastikud ja pärandmaastikud tehismaastikega, mida iseloomustavad tasasemad alad, sirgemad vooluveekogud, muudetud veereziim ja elustik. *Mahepõllumajandus- on looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia. *mehhanisaator- põllumajandusmasinaid ja -seadmeid teenindav ning hooldav oskustööline *muna- linnukasvatussaadus, toiduaine N: *Niisutus (ka kastmine ja irrigatsioon)- on mingi maa-ala (enamasti põllu) kunstlik veega kastmine.
Liigiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid liike ühel maa-alal. III. Ökosüsteemide mitmekesisus võimalikult palju erinevaid kohti, kus liigid elada saavad. Miks vajame? Toitanete ringlus; tolmendamine; seemnete levitamine; kliima reguleerimine; vee ja õhu puhastamise; puit, toit ja kiud. 4) Bioloogilise mitmekesisuse ohustajad ja mõjutajad Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega avaldavad pöördumatut mõju enamikule ökosüsteemidest ning seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Rahvastiku kiire kasv toob paratamatult kaasa paljude liikide elupaikade vähenemise. Ühtlasi kaasneb inimtegevuse arenguga maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv, mis on paljude liikide hukatuslikuks osutunud. Ka osad majandusharud (kalandus ja jahindus) ohustavad teatud liike.
Sellist nähtust nimetatakse kasvuhooneefektiks. Eesti ökoloogilised kitsaskohad on enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega. 10. Liikide hävimine ja looduskaitse. Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Nüüdisaja peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Ühtlasi kaasneb inimtegevuse arenguga maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv; lisaks ohustavad mitmed majandusharud (nt kalandus ja jahindus) otseselt teatud liike. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selleks piiratakse enamikus riikides nii taimede ja loomade sisse- kui ka väljavedu.
Liikide hävimine ja looduskaitse Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Ohustatud on ka suured kiskjad, kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume. Kuidas inimtegevus ohustab liike? o Nüüdisaja ohuteguriks on inimtegevus. o Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega. o Rahvastiku kiire kasv toob kaasa paljude liikide elupaikade hävimise. o Inimtegevusega kaasneb ka maavarade kaevandamine ning olmejäätmete kasv, mis on osutunud paljudele liikidele hukatuslikuks. o Osa liike iseloomustab ka aegalne paljunemine ja kohastumisvõime, mis samuti suurendab väljasuremist. Millega tegeleb looduskaitse? o Looduskiatse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
annaabi.ee 
