1 Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? 2 Mis on maailm? Miks maa, miks ilm? 3 Kuidas saab teada, mismoodi loodus toimib? 4 Mis on loodusseadus? 5 Kes on vaatleja, mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb? 6 Mis on vaatlus? Mille poolest võivad vaatlused erineda? 7 Mis on katse, mis on eksperiment? 8 Mida teha vaatlustest ja katsetest saadud andmetega? Kuidas seda teha? 9 Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad? 10 Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame?
metsakorralduse kohta sh. Uuendusviis, ulatus ja kohad, maapinna kuivendamise, metsateede tegemise ja muud metamajanduslikud tööd ning eel- ja kõrvalkasutused. Metsamajanduse võrdlus: Varasema kava kohaselt tuli iga aasta metsastada lagendikke ja raielanke, istutamise teel umbes 2200 ha ja külvi teel umbes 4000 ha. Tänapäeval sõltub lagendike ja raielankide uuendus raiemahust, sest kõik langid tuleb seada looduslikue või tehislikule uuendamisele ning see on võrdeline raiutud metsamaade mahuga. Metsauuendusel oli eelistatuimad väärtuslikumad, nõutavamad ja kiirema kasvuga puuliigid, pidades silmas tööstuse ja tehnika edusammudega avanenud uusi puidu kasutamise võimalusi. Praeguse aja puidutööstus ja majanduse areng on sellises arengujärgus kus arvestades puude eluiga ei saa ette näha kindlaid prognoose näiteks 50-100 aasta pärast. Siiski kasvatatakse siiani nõutavamaid puuliike sh. Mändi, kuuske, kaske
FLA 1. Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus
Kasvuhoonegaasid tekitavad kasvuhooneefekti. Millised on kasvuhoonegaasid? Veeaur: peamine kasvuhoonegaas on veeaur (H2O), mille arvele langeb umbes kaks kolmandikku looduslikust kasvuhooneefektist. Atmosfääris olevad veemolekulid püüavad maapinnalt tagasikiirguva ja igas suunas leviva soojuse kinni ning maapind soojeneb enne soojuse kosmosesse tagasikiirgumist. Inimtegevuse tulemusena veeauru atmosfääri ei lisandu. Süsinikdioksiid: põhilise panuse suurenenud (tehislikule) kasvuhooneefektile annab süsinikdioksiid ehk süsihappegaas (CO2), mis moodustab suurenenud kasvuhooneefektist globaalselt rohkem kui 60%. Tegemist on väga keeruka süsteemiga, milles süsinik ringleb läbi atmosfääri, maismaa biosfääri ja ookeanide. Süsihappegaas võib jääda atmosfääri 50-200 aastaks sõltuvalt sellest, kuidas toimub selle liikumine tagasi maapinda või ookeani. Metaan: teine oluline kasvuhoonegaas, mis aitab suurenenud
annaabi.ee 
