manöövreid · Üldjuhul on tehiskaaslase orbiit elliptiline ja allutatud häiritustele. Ümber Maa tiirleb tehiskaaslasi ka geotsentrilistel ringorbiitidel, mis kulgevad kas üle Maa pooluste (polaarorbiidid) või ekvaatori kohal. · Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. · Esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1 lennutati kosmosesse 4. oktoobril 1957. Esimene heliotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk Päikese tehiskaaslane oli 2. jaanuaril 1959 üles lennutatud Luna 1 ja esimene selenotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk Kuu tehiskaaslane oli 31. märtsil 1966 lennutatud Luna 10. · Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 700 Rahvusvaheline kosmosejaam · Rahvusvaheline kosmosejaam on madalal maa
Kuu tähtsus selles on 2 korda suurem kui Päikesel. Esimesed seaded Click to edit Master text styles Second level Kuule Third level Fourth level Fifth level Esimene tehiskeha ehk automaatjaam Luna 2, jõudis Kuu pinnale NSV Liidu poolt 14.11.1959 kell 0002. Edastades andmeid, et Kuul ei ole magnetvälja. USA astonaudid N. Amstrong ja E.E. Aldrin astusid Kuu pinnale esimeste inimestena 21.07.1969 kell 0556 ja 0615, kosmosejaama Apollo 11 pardalt. E.E. Aldrin andmas au USA lipule peale maabumist Kuule. Esimene pilt, mille jäädvustas N. Amstrong peale Kuule astumist 21.juuli 1969.
Kuu näiva liikumise ja kuuvarjutuste seaduspärasuste uurimine algas mitmes kohas hiljemalt 1 aastatuhandel e. Kr. Kuu kauguse ja mõõtmete määramisega tegelesid SamoseAristarchos(3saj. e.Kr.) ja Nikaia Hiparchos(2saj. e.Kr). Tähtsamaid teleskoopvaatlusi tegi 16 saj. lõpul T. Brahe(avastas Kuu orbiidi tasandi võnkliikumise ja mõõtis selle amplituudi - 9'). 1609 a. kirjeldas J Kepler Kuu orbiiti kui ellipsit. Esimesed 250 nime Kuu pinnamoodustistele pani 1647 a. J. Hevelius. Esimene tehiskeha ehk automaatjaam Luna 2, jõudis Kuu pinnale NSV Liidu poolt 14.11.1959 kell 0002. Edastades andmeid, et Kuul ei ole magnetvälja. USA astonaudid N. Amstrong ja E.E. Aldrin astusid Kuu pinnale esimeste inimestena 21.07.1969 kell 0556 ja 0615. 6 Kokkuvõte Kuu on meie lähim taevakeha. Ladina keeles Luna ehk Kuu asub meile keskmiselt 384 400 km kaugusel
Automaatjaamad ja satelliidid Automaatjaamad Automaatjaam - Lähikosmosesse lennutatud planeetide vaheline tehiskeha Automaatjaamad Kosmoseajastu algusest saadik on USA ja NSVL Päikesesüsteemi uurimisel konkureerinud. 1985. aastal lisandusid neile veel Jaapan ja Euroopa Kosmoseuurimise Agentuur (ESA), kes N. Liidu kõrval saatsid oma automaatjaamad uurima Maa lähedale jõudnud Halley komeeti. Sellest üritusest jäi rahapuudusel kõrvale USA, kust aastatel 1978-1989 ei startinud ühtki planeetidevahelist automaatjaama. Sellegipoolest ei jäänud USA kõrvale planeetide uurimisest. Juba 1977
''Jah.'' Sten võttis välja ühe vihiku oma taskust ja hakkas seda lugema. ''Vesi, 35 liitrit. Süsinik, 20 kilogrammi. Ammoniaak, 4 liitrit. Lubi, 1,5kilogrammi. Fosfor, 800 grammi. Sool, 250 grammi. Nitroonium, 100 grammi. Väävel, 80 grammi. Fluor, 7,5 grammi. Raud, 5 grammi. Silikon, 3 grammi ja 15 teist elementi.'' ''Mis nimekiri see on?'' ''Need on elemendid, et luua tavalise täiskasvanud inimese keha. Praegune teadus teab niipalju, kuid pole veel edukalt tehiskeha loodud. Teadlased on uurinud, mis on puudu viimase paarisaja aasta jooksul. Ma arvan, et nende töö on tähenduslik, mitte nagu palvetamine ja ootamine. Lihtsalt märkuseks, sa saad osta need ained poest lapse taskurahaga. Inimesi tehakse nii odavalt.'' Terve see aeg, kui Sten rääkis oli Roos viha kogunud ja nüüd ta plahvatas. ''Inimesed pole asjad! Kas sa üritad saavutada jumalateotust.'' ''Alkeemikud on teadlased. See tähendab, et nad ei usu teadmatutesse olemasoludesse nagu jumal.
annaabi.ee 
