Need kannavad edasi infot keele kasutajate kohta. Keeli õppides saame tundma neid rahvaid, kes räägivad vastavas keeles, samuti mõistame paremini nende kombeid ja kultuuri. Näiteks olevat eskimotel lume kohta kakskümmend erinevat väljendit, mis näitab, kui oluline see aine nende jaoks on. Või teine näide põhjanaabritest soomlastest, kes ei risusta enda keelt neologismide ega võõrsõnadega, olles keele suhtes (ja küllap ka igapäevaelus) alalhoidlikud. On loodud ka tehiskeeli, levinuim neist on esperanto. Ometi pole temast kujunenud rahvusvahelist äri ega suhtluskeelt. Arvan, et selle põhjuseks on just asjaolu, et esperanto ei ole kellegi emakeel, mistõttu tal puudub kindel igapäevane kõnelejaskond. Iga inimese emakeel on talle armas. Võõrkeelt õppides näidatakse austust keele vastu, millest huvitutakse. Kui minna teise riiki elama, ei tule ümberasujal mõttessegi, et tolle paikkonna kodanikud peavad õppima selgeks tema
KEELEAJALOO KT 1. Mis on inimkeele funktsioonid? Kommunikatsiooni vahend Emotsioonide väljendamise vahend Inimsuhete hoidja Indentiteedi kandja 2. Mis on tehiskeel? Kirjelda ja iseloomusta tehiskeeli, too näiteid? Tehiskeel- ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks. Basic English blaia zimondel blissymbols budinos
1. loeng Keel kui märgisüsteem, inimkeel ja teised keeled. Sümbol, indeks, ikoon. 1. Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. See on keel üldisemas mõttes. Konkreetselt võib rääkida eesti, saksa, suahiili jms keelest. On ka tehiskeeli, millel on hulk inimkeelega ühiseid omadusi. Ainult inimesel kui liigil on keeleomandamisvõime. Loomad, linnud, putukad jms suhtlevad ka ja neil on omamoodi keel, kuid seda ei saa keerukuse poolest võrrelda inimkeelega. 2. Keelt võib vaadelda erinvalt: - Kui sotsiaalset nähtust - Kui kultuurilist nähtust - Kui mentaalset/psühholoogilist nähtust - Kui semiootilist nähtust (märgisüsteemina) - jne 3
Keel ja kommunikatsioon defineeritud keeleliselt ega saaks ilma keeleta eksisteerida, vähe- Kommunikatsioon on evolutsiooniliselt väga palju vanem näh- malt mitte sellisel keerukusastmel. tus kui inimkeel. Ka kõige elava aluseks olev geneetiline kood Looduse keelte ja inimkeelte kõrval on kasutusel ka hulgaliselt DNA on keel, mida organism kasutab oma sisemiste protsesside tehiskeeli, näiteks liiklusmärkide süsteem, matemaatika ja kee- organiseerimiseks. mia sümbolkeeled, arvuti programmeerimiskeeled. Kui rääkida organismidest, siis kõige primitiivsem sõnum on Need keeled on inimese enda loodud. Kõigi nende valu. Valu on signaal, mille tähendus on 'oht elule'. Ükspuha keelte ainus ülesanne on anda edasi infot.
annaabi.ee 
