nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgmisele perioodil kohustustelt intressikulu kasutades sisemise itressimäära meetodit [9 : 71]. 7.2.2 Muud pikaajalised võlad Selles grupis kajastatakse ka mittetavapärase äritegevuse käigus tekkinud pikaajalisi kohustusi. Kui on vajadus pidada neid eraldi kontodel, on mõttekas anda kontole nimetus, mis viitab tehingu sisule või tehingupartnerile [1 : 87]. Bilansis kajastatakse muid pikaajalisi võlgasid korrigeeritud soetusmaksumuses [8 : 42]. 7.2.3 Pikaajalised eraldised Kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad, kuid mis fikseeritakse juhtkonna hinnangu järgi diskonteerituna. Kõige enam kajastakase siin pikaajalisite kohtuvaidlustega kaasnevaid võimalikke kulutusi või ettevõtte restruktureerimisega seotud kulutusi [1 : 87]. 8 VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMINE
esindamine). Kui viimase puhul volitusest ei nähtu eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat iseseisvalt esindada. Välis- ja sisevolitusest tuleb aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (nt tehingupartnerile), või avalikkusele (kaks viimas koos kui välisvolitus) 2. kuid see võib tuleneda ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus) Piiratud teovõimega isikute puhul on seadusjärgseks esindajaks vanemad ja eestkostjad. Juriidiline isik kui fiktsioon ei saagi ise õiguskäibes osaleda, juriidilise isiku seadusjärgseks esindajaks on juhatus või seda asendav organ. Vaieldav on, kas prokuura on seadusjärgne või tehinguline volitus.
isikule (ühisvolitus või ühine esindamine). Kui viimase puhul volitusest ei nähtu eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat iseseisvalt esindada (TsÜS § 122 lg 1). Välis- ja sisevolitusest tuleb TsÜS § 118 lg 1 järgi aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (nt tehingupartnerile), või avalikkusele (kaks viimas koos kui välisvolitus). Põhimõtteliselt võib volitamise korral olla tahteavaldus antud mis tahes vormis, kui seadus ei nõua konkreetset vormi (TsÜS § 118 lg 3). Üldreeglina tuleks järgida põhimõtet, et volitus oleks vormistatud vähemalt samas vormis kui selle alusel tehtav tehing. Volitaja võib anda esindajale edasivolitamise õiguse. Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt
isikule (ühisvolitus või ühine esindamine). Kui viimase puhul volitusest ei nähtu eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat iseseisvalt esindada (TsÜS § 122 lg 1). Välis- ja sisevolitusest tuleb TsÜS § 118 lg 1 järgi aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (nt tehingupartnerile), või avalikkusele (kaks viimas koos kui välisvolitus). Põhimõtteliselt võib volitamise korral olla tahteavaldus antud mis tahes vormis, kui seadus ei nõua konkreetset vormi (TsÜS § 118 lg 3). Üldreeglina tuleks järgida põhimõtet, et volitus oleks vormistatud vähemalt samas vormis kui selle alusel tehtav tehing. Volitaja võib anda esindajale edasivolitamise õiguse. Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt
annaabi.ee 
