on veel üks eelis nimelt väheneb võimalik sõltuvus ühest partnerist. Kasvab võimalus vajaduse korral üle minna teise partneri juurde, kes pakub sama hüvist. Paraku suurenevad koos partnerite arvuga ka vahetuse kulud ehk nn tehingukulud. Üldiselt öeldes tuleb arvestada varjatud tegevuse probleemi lahendamise ja spetsiifiliste investeeringute kaitse kuludega. vahetus ei eelda ühiseid eesmärke. Ühine on vaid huvi tehingu toimumise vastu. Tehingupartner pole põhimõtteliselt oluline. Erandiks on muidugi huvi vahetuspartneri usaldusväärsuse vastu 3. Tööjaotus Tööjaotuse tähendus seisneb selles, et igaüks teeb seda, milleks temal on erilised võimed ja anded, seega eriline inimkapital. Sel kombel saavad need varad parima kasutuse. Enamgi veel: alles spetsialiseerumine loob eelduse teatud võimekustesse investeerida. Sedavõrd rajanevad praktiliselt kõik kultuurisaavutused tööjaotusel.
_ avalikkusele. 37. Mis on volikiri? Volikiri on volituse kohta antud kirjalik dokument (vt TsÜS § 125 lg 5; TsMS § 221 lg 2). Tavakeeles mõistetakse volituse all sageli just volikirja. 38. Millal on tegemist volitusega õigusnäivuse tõttu? Kui esindajal ei ole tehingu tegemise hetkel volitust (volituse andmine on kehtetu või vaidlustatud, volitus on lõppenud või ei kata tehtavat tehingut), ei kohusta tema poolt tehtav tehing esindatavat. Esindaja tehingupartner aga ei tarvitse teada, kas volitus (veel) kehtib või mitte. Seda silmas pidades on seaduses sätestatud esindaja tehingupartneri kasuks, et puuduva volituse korral vastutab esindaja (vt TsÜS § 130). Volituse puudumisel loetakse volitus aga esindatava poolt antuks, kui (vt TsÜS § 118 lg 2): _ esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et sellele isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning
_ avalikkusele. 37. Mis on volikiri? Volikiri on volituse kohta antud kirjalik dokument (vt TsÜS § 125 lg 5; TsMS § 221 lg 2). Tavakeeles mõistetakse volituse all sageli just volikirja. 38. Millal on tegemist volitusega õigusnäivuse tõttu? Kui esindajal ei ole tehingu tegemise hetkel volitust (volituse andmine on kehtetu või vaidlustatud, volitus on lõppenud või ei kata tehtavat tehingut), ei kohusta tema poolt tehtav tehing esindatavat. Esindaja tehingupartner aga ei tarvitse teada, kas volitus (veel) kehtib või mitte. Seda silmas pidades on seaduses sätestatud esindaja tehingupartneri kasuks, et puuduva volituse korral vastutab esindaja (vt TsÜS § 130). Volituse puudumisel loetakse volitus aga esindatava poolt antuks, kui (vt TsÜS § 118 lg 2): _ esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et sellele isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning
annaabi.ee 
