otseselt vahetatav kulla vastu Sümbolraha omab seadusliku maksevahendi rolli just valitsuse dekreedi alusel, ainult seepärast saabki ta raha Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 7 Punktid: 1 Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vastus: Õige Vale Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukuludega (nii ajalises kui rahalises mõttes) vahetada rahaks. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 8 Punktid: 1 Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. Vastus: Õige Vale Lisareserviks loetakse seda osa reservidest, mille võrra tegelikud reservid ületavad kohustuslikke reserve. Õige Selle esituse hinded 1/1. 9 Punktid: 1
otseselt vahetatav kulla vastu Sümbolraha omab seadusliku maksevahendi rolli just valitsuse dekreedi alusel, ainult seepärast saabki ta raha Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 7 Punktid: 1 Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vastus: Õige Vale Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukuludega (nii ajalises kui rahalises mõttes) vahetada rahaks. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 8 Punktid: 1 Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. Vastus: Õige Vale Lisareserviks loetakse seda osa reservidest, mille võrra tegelikud reservid ületavad kohustuslikke reserve. Õige Selle esituse hinded 1/1. 9 Punktid: 1
toimetamine on kallim kui avaliku sektori kaudu toote/teenuse tarbijani toimetamine. Joonis 8.3 illustreerib, et avalik sektor võib toote/teenuse eest küsida piirkuluga võrdset hinda, erasektor peab aga tehingukulude tõttu küsima suuremat hinda p. Seega kannataksid tarbijad kõrgema hinna tõttu heaolukadu, kui toodet/teenust pakub erasektor. Seega on võimalik saavutada Pareto-parendamine. Nii ongi kõrgete tehingukuludega avalikud hüvised(nt tervishoid) avaliku sektori poolt pakutavad, sest erasektor ei ole suuteline neid piisavas mahus pakkuma või ei ole suuteline neid üldse pakkuma. Avalikel hüvistel ei ole turu jaoks tähtsaid omadusi nagu välistatavus ja rivaliteet, mis viiks erasektori kasutamisel alapakkumiseni ja ebaefektiivsuseni (tegelikult tahetakse hüvist tarbida, aga pakkumist ei teki, kuna selle eest ei ole võimalik raha teenida)
eeltoodud kohustusi täita, kuigi likviidsed varad pangale reeglina mingit kasumit ei tooda. Likviidsust jaotatakse kaheks tasandiks: 1. Esmane likviidsus, kuhu kuulub kassas olev sularaha ning pangale kuuluvatel kontodel olev ülekande raha. 1. Teisene ehk sekundaarne likviidsus, mis on kõik panga varad, mida on võimalik muuta rahaks a. Minimaalse ajakuluga a. Minimaalsete tehingukuludega a. Minimaalse väärtuse ehk kapitali kaotusega Teise rühma kuuluvad näiteks erinevad klientide ja pankadevahelised laenud, lühiajalised väärtpaberid, valitsuse ja keskpanga võlakohustused jms. Likviidsete varade puhul toimib lühiajalise tehingu tingimus ehk aastane piir. Pankades defineeritakse likviidset vara ka sellisena, et seda on võimalik rahaks vahetada vajadusel ühe kuu jooksul. Likviidsuse juhtimisel lähtutakse kolmest peamisest kriteeriumist: 1
kui:………………..: tegelik inflatsioonimäär on väiksem kui oodatav inflatsioonimäär 46. Kui tegelik inflatsioon on madalam kui oodatav inflatsioon, siis ex post reaalne intressimäär on väiksem kui ex ante reaalne intressimäär. Väär 47. Ex post reaalne intressimäär on väiksem kui ex ante reaalne intressimäär siis kui: tegelik inflatsioonimäär on suurem kui oodatav inflatsioonimäär 48. Raha likviidsus: on vastassuunalises seoses kauplemisel ilmnevate tehingukuludega 49. Ekvivalentkaup, mida kasutada rahana, peaks omama vähemalt järgmisis tunnuseid, välja arvatud: kerge kättesaadavus 50. Rahaasendajateks (subsituutideks) on näiteks: krediitkardid 51. Rahaagregaat M2 sisaldab: sularaha, säästuhoiused, nõudehoiused 52. Kui reaalraha kogus (reaalne rahamass) on k*Y, kus k on konstantne, siis raha tuluringlukiirus V võrdub: 1/k 53. Kui raha pakkumine kasvab 12 protsenti, ringlukiirus alaneb 4 protsenti ning hinnatase