Tere lõunast, armas õpetaja. Ole terve tulemast. Küll Jumal annab ka aega tööd teha. Mul on õieti kitsas käes nende juttude pärast, mis rahvas ajab Jumala sõnast ehk Piibli raamatust, mis nüüd Tallinnas ka meie maa keeles trükitud on. Kuule, armas Jüri, ja pane hästi tähele, mis öeldakse. Vaata, see oli nende süü, et nemad enese väe ja tarkuse peale lootsid. Terre lounat, armas oppaja. Olge terwe tullemast. Kül Jummal annab ka aega tööd tehha. Mul on õieti kitsas käes nende jutte pärrast, mis aiab Jummala sõnnast ehk Piibli ramatust, mis nüüd Tallinnas ka meie maa keles trükitud on. Kule, armas Jürri, ja pane hästi tähele, mis ööldakse. Waata, se olli nende süü, et nemad ennese wäe ja karkuse pääle lootsid. 2. Kirjutage järgmine 1739. aasta piiblist 2. Moosese raamatust pärinev lõik ümber tänapäevase kirjaviisi reeglite järgi. Ja rahwas nurrisesid Mosesse wasto ja ütlesid: Mis peame joma
Talupojale tuli anda nii palju haridust kui hädaks vajalik mitte aga teda täielikult harima, veelgi vähem iseseisvalt mõtlevaks-analüütiliseks isikuks kujundama. Seepärast sisaldasidki esimesed õpetlikud ilmalikud käsiraamatud peamiselt sotsiaalse toimetuleku õpetusi ja eetilisi juhiseid kristlikuks eluks. 18. sajandil oli kasutusel ka eestikeelne aianduse käsiraamat: ,,Aija-Kalender kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga kuu ajal sünnip tehha" Tarrtu, 1796. Raamatu on läti keelest tõlkinud ja eesti keeles välja andnud Friedrich David Lenz (1745-1809), Tartu pastor ja estofiil. Raamatu algupärane autor on Samuel von Holstr (1740-1809). teos algab kohe õunapuude kasvatamisest ,,Mis puu- ehk ubbina aijan tullep teggema." Olgu käesolevas artikliks näitena toodud õunapuude kasvatamise kasulikkusest, mida balti haritlaskond maarahvale soovitas. Esmalt leiame õunaseemnest võrsuva õunapuu loo Gustav Arveliuse lugemikust
Seda esines ka Helle, Hupeli, Quandti, Willmanni ja Arweliuse tekstides. Näiteks Hupel on kirjutanud õpetussõnu järgnevalt: Kui lapse emma, ehk se naene kes emma assemel on, se am, ennast wihhastab, kui temma roppo ello armastab, kui temma jodik on, ehk wägga külmaks saab, siis piim lähhäb kibbedaks ja pahhaks ning se laps kedda temma immetab, tunneb siis wallo; üks tru emma ehk am, kes ei tahha heamelega omma last surretada ehk haigeks tehha, hoidko ennast keige wihha, roppo ello ja wina jomisse eest. Piiblitekstis esineb see jumalaema tähenduses, muudes tekstides üldiselt ema kui lapsevanema tähenduses (koos sellega kirjutatakse ka isast ja lastest), näiteks Uue Testamendi tekstinäites Agga temma jure tullid temma Emma ja Wennad. 19. sajandi tekstides esineb ema Schüdlöffeli ja Kreutzwaldi kirjutistes. Schüdlöffeli 1844. aastal kirjutatid tekstis on seda kasutatud korra: Pärast tema tembutamist wiskas
● 1715, Uus Testament põhjaeesti keeles ● 1739, Anton Thor Helle tõlgitud piibel põhjaeesti keeles ● Friedrich Gustav Arvelius “Üks Kaunis Jutto ja ÖppetusseRamat”, “Ramma Josepi Hädda ja AbbiRamat. Ehk maggused ja tullusad juttud ja öppetused, kuida marahwas woib röömsaste ellada, ausal wisil rikkaks sada, ja isse ennesele ja mu rahwale monnesugguses häddas ja wiletsusses abbi tehha” ● Nõuanderaamatud ● Friedrich Wilhelm Willmanni teosed populaarsed Talurahva omavalitsus Talurahva reformide põhjused ● Pärisorjusliku mõisamajanduse kriis ● Mõisnike luksuslik eluviis ● Sisepinged ● Pärisorjus kahandas LääneEuroopas tsaarivalitsuse autoriteeti ● Valgustusideede mõju ● Aleksander I ja keskvalitsuse hoiak 1802 regulatiiv “Iggaüks…”
annaabi.ee 
